/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2022/09/16/14835350t1hd617.jpg)
Narva keskerakondlaste ja nende fraktsiooni liidri Aleksei Jevgrafovi eestvedamisel valitsuselt ajapikenduse nurumine eestikeelsele õppele üleminekul on suunatud eelkõige mitte niivõrd valitsusele, kuivõrd kohalikele valijatele, kellelt püütakse sel moel tulevasi hääli rohkem välja õngitseda.
Narva keskerakondlased arvestavad, et nende valijate seas on ilmselt palju neid, kellele see üleminek meeltmööda pole. Nii mängitakse sellele kaardile: me püüdsime seda üleminekut taas ära hoida, aga vabariigi võimud ei tule kuidagi vastu...
Jevgrafov, kes lisaks on ka riigikogu liige, ja teised Narva võimupoliitikud teavad väga hästi, et mingit ajapikendust ei tule. Kolmapäeval kinnitas seda veel kord haridusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov: "Narva liigub koos ülejäänud Eestiga eestikeelse hariduse poole samas ajakavas ja samadel tingimustel." Punkt.
Arvestades, kui palju on Narva volikogus koolide ja lasteaedade juhte, on lihtsalt mõistematu, miks nad ei ole koos riigiga juba aastaid põhjalikult valmistunud selleks üleminekuks, vaid keskendunud eelkõige põhjustele, miks seda üleminekut pole saanud teha ei 2000., 2005., 2010., 2015., 2020. ... aastal.
Narva poliitikud võiksid vastuseisu asemel küsida nõu naaberlinnadest Sillamäelt ja Kohtla-Järvelt, kus see üleminek pole samuti lihtne, aga siiski pingutatakse lahenduste leidmise nimel. Õigus on Kohtla-Järve linnapeal Henri Kaselol, kes ütleb, et üleminekuga viivitamine tähendab eelkõige karuteenet kohalikele noortele.