JUHTKIRI ⟩ Rohepöörde mõistliku pöördekiiruse tabamise kunst

Tuulik. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Suurema trummipõrinata on endise Aidu põlevkivikarjääri alale kerkinud 15 tuulikut, mis toodavad juba ka elektrit.

Nende koguvõimsus moodustab ligemale veerandi Auvere elektrijaama võimsusest. Erinevalt Auvere jaamast saab neist muidugi elektrit vaid tuulisel ajal. Kuid Aidu tuulepark on tähelepanuväärne, et seal on tuuleenergia võimsust rohkem kui viimase kuue aasta jooksul Eestis valminud tuuleparkides kokku. Ligikaudu kolmandik Eesti tuuleenergia võimsusest asub Ida-Virumaal.

Uued tuulepargid suurendavad Eestis elektri varustuskindlust ja peaksid pisut vähendama ka hinnasurvet ning suurendama taastuvenergia osakaalu. Nende rajamine on rohepöörde arusaadav ja vajalik osa.

Samas on aga küsitav, kas kõik need plaanid, eesmärgid ja tähtajad, mida rohepöörde loosungi all Euroopa Liidu eestvedamisel on kavas läbi suruda, on ikka mõistlikud ja põhjendatud.

Sel nädalal ütles Belgia keskpanga juht Pierre Wunsch Euroopa Parlamendi saadikutele, et roheline üleminek majanduses tähendab vähem jõukust ning sellest tuleb avalikkusele ausalt rääkida. Vastasel juhul tuleb poliitikutel seista silmitsi avalikkuse pahameelega. Ta teenis selle eest mürkroheliste poliitikute raevu.

Eesti toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp rääkis sel neljapäeval riigikogu saalis, et rohepööre ja kavandatav kliimaseadus ähvardavad lämmatada kodumaise toiduainetööstuse.

Valitsuse ülesanne on leida rohepöördeks optimaalne tee ja tempo, et see ei mõjuks laastavalt oma tööstusele, tööhõivele ja inimeste rahakotile. Seda enam ajal, mil verejanulise naabri Venemaa eest kaitsmiseks tuleb nii Eestil kui kõigil teistel Euroopa riikidel kulutusi suurendada varem arvatust märksa enam.