Kas Põhjamaad on ikka Eesti ekspordi languse põhisüüdlased?

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Tairo Lutter / Scanpix

Eesti päritolu kaupade eksport väheneb juba ülemöödunud aasta novembrist. Eelmisel aastal kukkus see jooksevhindades 17%. Kuigi ekspordihindade langus on sellisele kukkumisele kaasa aidanud, vähenes eksport püsivhindades samuti oluliselt.

Eesti ekspordi vähenemist on palju seostatud Põhjamaade (Soome, Rootsi, Norra ja Taani) ja eriti sealse ehitussektori nõrgenenud nõudlusega. Põhjamaadesse läks möödunud aastal üle 40% Eesti päritolu kaupade ekspordist, samal ajal kui Rootsi ja Soome majandus vähenesid ning Norra ja Taani majandus näitasid vaid tagasihoidlikku kasvu. Aga kas Põhjamaad on ikka põhisüüdlased Eestis toodetud kaupade ekspordi vähenemises?

Ligi pool Eesti päritolu kaupade ekspordi langusest tuli möödunud aastal mineraalsete õlide ja 16% mobiilsideseadmete väljaveo vähenemisest. Seega moodustasid ainult need kaks kaubagruppi kaupade ekspordi kogulangusest ligi kaks kolmandikku. Ehitus- ja kinnisvarasektori nõudlusega seotud kaubagruppide − puittooted, mööbel ja kokkupandavad ehitised, ehitusmaterjalid, metalltooted ja erinevad kemikaalid − väljaveo vähenemine moodustas Eesti ekspordi kogulangusest aga ligi kolmandiku.

Ehitus- ja kinnisvarasektori nõudlusega seotud kaupade ekspordi langusest ligi veerand tuli Rootsi suunalt ja Põhjamaade osakaal kokku oli veidi üle 40%. Samas moodustas nimetatud kaupade väljaveo vähenemine vaid 14% Eesti koguekspordi langusest, millest Rootsi osa oli ligi 8%.

Seega tuli möödunud aastal 80% kaupade koguekspordi ning 60% ehitus- ja kinnisvarasektori nõudlusega seotud kaupade väljaveo langusest mujalt kui Põhjamaadest. Eesti kaupade ekspordilangus on laiapõhjalisem ja seotud ka muude kui vaid ehitus- ja kinnisvarasektori nõudluse taga olevate kaubagruppidega.

Eesti töötleva tööstuse kui peamise kaupu eksportiva majandusharu ekspordihinnad on viimase kolme aastaga kasvanud oluliselt rohkem kui euroalal keskmiselt, sealhulgas enam kui Lätis, Leedus ja Soomes. See on halvendanud meie kulupõhist konkurentsivõimet. Kolmveerandi Eesti tööstusettevõtete majandustegevust piirab ebapiisav nõudlus, kusjuures see osakaal on meie lähiriikidega võrreldes oluliselt kõrgem.

Meie ekspordisektori väljavaated teeb veelgi keerulisemaks protektsionismi suurenemine maailmaturul ja paljude riikide jõuline ettevõtete subsideerimine.