JUHTKIRI ⟩ Narva võimude eriline kunst endale jalga lasta

See, kuidas Narva võimud püüavad kangutada ametist Narva haigla juhti Ago Kõrgveed, on sattud kogu Eesti meedia tähelepanu keskpunkti. Foto: Sander Ilvest

Narva võimudel eesotsas nende avaliku poliitilise liidri Aleksei Jevgrafoviga on eriline anne, kuidas nii enda kui koos sellega ka linna mainele piltlikult öeldes kuul jalga lasta.

Seekordne katse tagandada Narva haigla juhi kohalt Ago Kõrgvee, kelle toetuseks korraldavad haigla töötajad neljapäeval meeleavalduse, on selles mõttes lausa õpikunäide.

Haigla nõukogu, mida juhib samuti Jevgrafov, ei ole mitmeid päevi järjest suutnud avalikkusele loogiliselt ja argumenteeritult selgitada, mida ja miks nad haigla juhile ette heidavad. Alles kolmapäeva hilisõhtul tulid esimesed selgitused. Samal ajal on Kõrgvee tagandamine on juba mitmeid päevai tõusnud ka üleriigilises meedias üheks põhiteemaks. Selline peitu pugemine ainult võimendab mujal Eestis arusaamist, et Narva praegune keskerakondlikku lippu hoidev võim viljeleb 21. sajandil bütsantslikku valitsemisviisi, kus ametikohti ei jagata mitte professionaalsuse põhjal, vaid hoolitsetakse esmajoones, et oma poliitilise lähikonna huvid oleksid kindlustatud.

Aastaid Keskerakonda kuulunud endine tervishoiu- ja tööminister Tanel Kiik teab ilmselt hästi, millest räägib, kui kirjeldades Narva võimude katset kangutada ametist asjatundlikku haiglajuhti, kasutab selliseid väljendeid nagu "toiduahela ehitamine", "kohalik poliitiline jõuk" või "moraalne kompass on ida poole kinni kiilunud".

Kui Jevgrafov taas riigikogu pulti läheb ja nutuvõru suu ümber räägib, kuidas riigivõim Narvat ei mõista ega toeta, siis piisab öelda vaid ühe nime − Kõrgvee − ja kogu tema jutt kaotab igasuguse tõsiseltvõetavuse. Kannatajad on kahjuks Narva inimesed, aga ka nemad vastutavad selle eest, keda nad valivad juhtima nii oma linna kui esindama end riigikogus.