:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2023/09/04/15570114t1hf860.jpg)
Uue koolimaja valmimine on olemuselt erakordne sündmus, sest neid ehitatakse aastakümneteks ja õpilaste arv on võtnud enamikus Ida-Viru omavalitsustes kahaneva, mitte kasvava suuna.
JUHTKIRI ⟩ Koolimajade ehitamine kui õppeaine omavalitsustele
Sellest hoolimata on Ida-Virumaal uute koolimajade avamine muutunud rutiinseks. Vähem kui kümne aasta jooksul on valminud Sinimäe põhikool, Jõhvi gümnaasium, Kohtla-Järve gümnaasium, Jõhvi põhikool, Sillamäe Vanalinna põhikool, kaks gümnaasiumi Narvas ja nüüd siis ka Kohtla-Järve Kesklinna põhikool.
Mitme uue koolimaja ehitus seisab veel ees. Näiteks on otsustamisel, kuhu rajada Kohtla-Järve Järve kooli uus maja, uut koolimaja plaanitakse ka Ahtmesse ning gümnaasiumide asemele mitmesse maakohta.
Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli puhul on kahtlemata rõõmustav, et see lõpuks valmis. Kuid samas võiks selle rajamise lugu olla ka omamoodi õppeaineks, kuidas edaspidi sellist kadalippu vältida. Nii nagu ka mitmed teised avalikud ehitusobjektid, sai see valmis plaanitust hiljem ja läks kohalikule omavalitsusele esialgu arvestatust mitu miljonit eurot rohkem maksma. Ühelt poolt on see tingitud objektiivsetest asjaoludest, nagu näiteks ettenägematu materjalide kallinemine mitmete kriiside tõttu. Sellele lisandus aga ka mitte kõige parem üksteisemõistmine ruudus, mille nurkades asuvad tellija ehk linnavõim, osaline rahastaja riigi tugiteenuste keskuse näol ning projekteerija ja ehitaja.
Järgmiste suuremate ehituste kallale asumise eel oleks õpetlik pulkadeni lahti võtta, mis sel ehitusel valesti läks. Et järgmised valmiksid plaanitud ajal ja kavandatud hinna eest.