/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2023/03/13/15196302t1hcbdc.jpg)
Jõhvi kogu selle aasta eelarve on 24 miljonit eurot. Kõigi investeeringute peale on kavas kulutada kaks miljonit eurot. Nurjunud päikesepargi arendaja poolt vallale lajatatud hüvitisnõue ulatub üle 17,3 miljoni euro. Juhul kui see nõue peaks täitmisele minema, tuleks Jõhvis lõpetada kaheksaks aastaks igasugune vallapoolne arendustegevus.
See näitab, kui palju on kaalul nende õigusaktide puhul, mida kohalik võim välja annab, ning kui karmid tagajärjed võivad olla üksikutel detailidel, mis võivad jääda kahe silma vahele.
Selle juhtumi puhul jääb üle vaid pöialt hoida, et Jõhvi vallavõimudel õnnestub tugevate juristide toel vettpidavalt tõestada, et suurem osa sellest nõudesummast on põhjendamatu, ning jõuda hüvitise nõudjaga kokkuleppele, mis vallal hinge rahaliselt kinni ei tõmba. Samas ei saa eitada, et eelmiste vallavalitsuste ajal päikeseelektrijaama projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljaandmisel on kaitseministeeriumilt kooskõlastust küsimata jättes tehtud suur viga. Arendaja püüabki seda oma huvides maksimaalses ulatuses ära kasutada.
Kes ja kuidas sellise vea eest vastutab, on omaette küsimus, mida peaks olema järgmise sammuna, kui selle lõplik hind selgub, võimalik välja selgitada.
Küll aga võib eeldada, et sellise rahanõude pommi plahvatus võib jätta oma pitseri ka käimasolevale Jõhvi ja Toila ühinemisprotsessile. Seega mida varem selles selgus tuleb, seda parem nii ühinemise kui ka Jõhvi tulevikuplaanide sättimise seisukohast.