JUHTKIRI ⟩ Algatus, millel puudub lennuvõime

Ida-Virumaa lipp endise maavalitsuse hoone küljes. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ühelt poolt on hea, et Kohtla-Järve linnapea Henri Kaselo on tulnud välja haldusreformi algatusega. Pakkudes seejuures välja üsna äärmusliku variandi liita kokku kõik siinsed neli linna ja neli valda.

Et selle algatuse üle mingigi tõsiseltvõetav arutelu saaks tekkida, oleks siiski vaja elementaarset analüüsi, millised oleksid selle plussid ja miinused. Vastasel juhul jääks see lihtsalt samasuguseks uitmõtteks nagu näiteks seegi, et kogu Eesti võiks olla Tallinna-nimeline omavalitsus. Kindlasti leiduks analüütikuid, kes esitaksid arvestused, miks see majanduslikult hea võiks olla, kuid omavalitsustel on siiski ka laiem tähendus ja see seisneb eelkõige väiksemates kohtades elavate inimeste huvide eest seismises. Eelmisegi, 2017. aastal toimunud suurema haldusreformi haavad pole mitmel pool veel kokku kasvanud.

Hoolimata põhjalikust ettevalmistusest ja tahtest ei kulge sugugi kergelt ka Jõhvi ja Toila ühinemisläbirääkimised, kuigi selline liitumine on tunduvalt loogilisem kui Suur-Narva või Suur-Kohtla-Järve moodustamine, nagu Kaselo välja pakub. Tore on rääkida, et tahaks abielluda konkreetse preili või noormehega, aga nüüdisajal peab selleks ka nende nõusolek olema.

Lisaks tuleb nõustuda Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimehe Eve Eastiga, et senikaua, kui siinseid kohalikke omavalitsusi saavad valida Ukraina rahva kallal hävitustöö ette võtnud Venemaa riigi kodanikud, ei ole lootustki, et mingigi ühinemine Kohtla-Järve, Sillamäe või Narvaga, kus agressorriigi kodanike osakaal on väga suur, kõne alla võiks tulla.