/nginx/o/2024/04/26/16032025t1h7d98.jpg)
Ida-Virumaal on juba mõnda aega püütud lõkkele puhuda diskussioone teemal, kas parem on oma ainet hästi valdav, ent eesti keelt mitteoskav õpetaja või eesti keelt hästi valdav, aga õpetatavat ainet mittevaldav õpetaja. Selline teemapüstitus on põhimõtteliselt vale, sest kahest halvast ühe valimine ei saa olla lõppkokkuvõttes hea. Lisaks tekitavad sellised arutelud ja teemad ebakindlust nii lastevanemates kui ka õppijates.
Isegi eesti keelt ja ainet hästi valdav õpetaja võib nii õppijates kui ka lastevanemates ärevust tekitada: lastevanemad pelgavad, et nad ei saa oma lapsi aidata või nende õppimist kontrollida, ja noored pelgavad, et nende keeleoskus ei pruugi olla piisav, et eesti keeles õppida.
Kõikide nende hirmude maandaja saab olla eesti keelt ja ainet hästi valdav õpetaja, kes teab ja oskab keele kaudu ainet õpetada ning aine kaudu keelt õpetada. See aga tähendab, et Ida-Virumaa vajab õpetajaid, kes valdavad nii ainet kui ka keelt, ning lisaks veel lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikat. Ilma viimaseta on eestikeelsele õppele üleminek keeruline, kui mitte võimatu.
Võimalused lõimitud aine- ja keeleõppe võtete ning tehnikate omandamiseks on nii õpetajate taseme- kui ka täiendusõppe kaudu riigi poolt loodud ning iga õpetaja, kes tahab jätkata või alustada oma karjääri, saab ja peab neid võimalusi kasutama. Märtsi alguses tutvustasime Narva kolledžis maakonna õpetajatele haridus- ja teadusministeeriumi, eesti keele instituudi, integratsiooni sihtasutuse ja Tartu ülikooli keeleõppevõimalusi ning planeeritud poolteisest tunnist jäi väheks, et kõikidest võimalustest ülevaade anda.
See, kelle heaks eestikeelsele õppele üleminek tegelikult toimub, on ikkagi Ida-Virumaa laps ja noor. Tasuta kõrgharidus Eestis on eestikeelne, samas suunas on liikumas ka kutseharidus. Selleks, et luua endale elu ja karjäär Eestis, on vaja väga hästi osata riigikeelt. Ei ole saladus, et praegu on tööturul kõige paremas positsioonis need noored, kellel on hea haridus ning kes valdavad lisaks emakeelele riigikeelt ja võõrkeeli. Eestikeelne haridus on see võti, mis avab ukse paremasse tulevikku.
Loomulikult pole ainetundmine, keeleoskus ja metoodika valdamine hea õpetaja ainsad tunnusjooned. Ida-Virumaa vajab õpetajaid, kes on tõelised 21. sajandi õpetajad: loovad, digitargad, kohanemis- ja koostöövõimelised, arenevad, iseseisvad ning empaatilised.
Ida-Virumaa lapsed ja noored väärivad ainult selliseid õpetajaid ning Narva kolledž teeb kõik, et anda õpetajaks õppivatele üliõpilastele kaasa tööriistakast, mille sees on parimad teadmised, oskused ja võtted tulemuslikuks õpetamiseks, ning võimestada täienduskoolituste kaudu juba töötavaid koolieelsete lasteasutuste ja koolide õpetajaid.