/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kui Maria Smorževskihh-Smirnova kolm aastat tagasi Narva muuseumi uueks juhiks sai, polnud ta avalikkusele eriti tuntud inimene. Enne teda olid muuseumis vahetunud mõned juhid, kellel linnavõimuga kuigi head klappi polnud. Narvas pole lihtne olla mäluasutuse juht, sest paljude kohalike ettekujutus minevikusündmustest erineb oluliselt sellest, mis oli tegelikult ja kuidas möödanikku tõlgendada.
Esimese tugevama maavärina kutsus Maria Smorževskihh-Smirnova esile möödunud aasta 9. mail, kui Venemaa korraldas Narva jõe idakaldal propagandaürituse, et tähistada Putini võimu üheks alustalaks saanud võidupüha. Ent Narva muuseum heiskas idakalda suunas hoopis plakati Putini portreega, millel kiri "Putin: sõjakurjategija". See ajas venelased nii marru, et nende mundrimehed tulid Eesti politseilt nõudma plakati eemaldamist, kuid viimased keeldusid.
Nüüd on Narva muuseumi juht sattunud Narva poliitikute hammaste vahele ja talle heidetakse ette kohatuid võrdlusi Teise maailmasõja ja Ukraina ründamise kohta. Smorževskihh-Smirnova on neile süüdistustele julgelt vastu astunud ja võitnud Eesti ühiskonna poolehoiu. Sest kõik teavad: Narvas pole lihtne avalikult rääkida pärisajaloost.