JUHTKIRI ⟩ Nagu lasteaed

Poliitiline kemplemine Kohtla-Järve meenutab üha enam liivakastimänge. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik / Arhiiv

Et poliitiliste konkurentide tegemistel tuleb kriitilist silma peal hoida ja vajaduse korral tuld anda, on demokraatia üks võlusid, mis ei lase parajasti võimule sattunutel laisaks ega ülbeks minna.

Aga Kohtla-Järve endise ja praeguse võimu omavaheline kraaklemine, mille uut seriaaliosa ilmestab tänases Põhjarannikus kettagolfipargi rajamise lugu, meenutab üha enam lasteaiamänge või ka koolikiusu.

Lihtsustatult tahab praegune võim iga hinna eest tõestada, et vana võim tegi kõike valesti ja halvasti. Isegi revisjonikomisjoni esimehe kohta ei antud opositsioonile, sest leiti, et on vaja sügavalt kaevuda vähem kui aasta ametis olla saanud vana võimu tegemistesse.

Samal ajal on opositsioon praeguse võimu tegevuse üle külvanud arvukate arupärimiste ja teabepäringutega. Üha enam jääb mulje, et üksteisele iga hinna eest ära panemisest on saanud omaette eesmärk ja muu tegevus jääb seejuures tagaplaanile.

Kohtla-Järve puhul on oluline arvestada, et sisulisi muutusi linnajuhtimises on võimalik ellu viia vaid juhul, kui need jõud, kes seda siiralt soovivad, suudavad oma isiklikud egod pisut madalamaks lihvida ja olulistes küsimustes koostööd teha. Vastasel juhul tuleb selline kemplus kasuks vaid nendele poliitilistele jõududele ja hallidele kardinalidele, kes said seda linna veerand sajandit nõnda tüürida, et seal vohasid korruptsioon ja onupojapoliitika, mis tõmbasid tugeva piduri kogu linna arengule.

Kui muutuste soovijad omavahel kaklevad, siis saavad nad võimutüüri juurde vaid juhul, kui nad lunivad nii-öelda halastushääli nii-öelda vanakooli saadikutelt, ning peavad järgima ka nende huve ja soove ning nendega arvestama.