ERIK GAMZEJEV ⟩ Ida-Virumaa on saamas üheks Eesti tugevamaks turismimagnetiks

Ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev. Foto: Mirtel Kõue Gamzejev

See sobiks mõne mälumängu küsimuseks: millises maakonnas Harjumaa ja Pärnumaa järel käib kõige rohkem kodumaiseid turiste? Paljudele võib olla üllatus, et see ei ole Tartumaa, Võrumaa ega Saaremaa. Selleks on tõusnud hoopis Ida-Virumaa.

Kui veel kümme aastat tagasi võis mujal Eestis üsna lihtsalt kohata inimesi, kes polnud kunagi Ida-Virumaal käinud, siis nüüd annab selliseid juba otsida. Pigem on küsimus selles, mitu korda aastas keegi selles kandis käib.

Tallinnast ja selle ümbrusest, kuhu on koondunud ligemale pooled Eesti elanikud, kulub Ida-Virumaale jõudmiseks vaid kaks tundi sõitu. Põhjusi seda teed ette võtta tuleb üha rohkem juurde.

Eripärane loodus, mis jääb Soome lahe pankranniku ja liivaranna ning Peipsi liivaranna vahele, on Ida-Virumaal kogu aeg olemas olnud. Seda pole tuntavalt kahjustanud ka enam kui sada aastat tegutsenud põlevkivitööstus. Pigem on ta lisanud pilkupüüdvaid aksessuaare, milleks on eelkõige kõrguvad paekivimäed ja tööstusmaastikud. Osa neist on saanud nüüdseks juba uue elu turistide ligitõmbajana kas siis kaevandusmuuseumina Kohtla-Nõmmel, veespordikeskusena Aidus või seikluskeskusena Kiviõli mäel

Nende vahele jääb sadade kilomeetrite ulatuses matkaradu rannikul, rabades ja põlislaantes, kus võib kohata nii karu kui ka ilvest, aga nautida ka vaid vaikust ja linnulaulu ning tõenäosus kohata teisi inimesi pole kuigi suur.

Ida-Virumaa saamine turismimagnetiks aitab tuua piirkonda ka rohkem muud ettevõtlust ja inimesi ning muuta kohalikku elu huvitavamaks.

Suusahuvilisest valitsuse esindaja Ida-Virumaal Jaanus Purga räägib, et Ida-Virumaal on eriline privileeg suusatada mõnel talveõhtul üksinda Pannjärve künklikel radadel järvede ja mändide vahel. Erinevalt pealinna tiheliiklusega suusaradadest ei ole põhjust muretseda, et mõnelt surmtõsiselt ajahädas ja hapnikuvõlas harrastussuusatajalt sõimata saad, kui liiga aeglaselt tema ees liigud.

Tõsi, selline privaatsus ei kesta ilmselt ka Ida-Virumaal enam kaua, sest looduses liikuvate inimeste hulk kasvab kohalike elanike seas. Aga uued sportimispaigad on ka põhjuseks, mis aktiivseid inimesi Ida-Virumaale nii sportima kui seiklema toovad. Sellele on kaasa aidanud ka suuremad rahvaspordiüritused, nagu Narva linnajooks või Alutaguse suusa- ja rattamaratonid ning seiklusspordivõistlused. Need on olnud osale inimestele ajendiks esimest korda Ida-Virumaale tulla ja seejärel on nad harjunudki siin käima.

Ida-Virumaa tõusmine üheks Eesti suuremaks turismimagnetiks on toimunud samm-sammult ja loomulikku rada pidi. Peaaegu igal aastal on lisandunud põhjusi, miks siia kanti sõita ja siin olla. Ühel aastal on tulnud juurde mõned uued spaad, teisel rannapromenaadid või mõned seikluskeskused või muuseumid. Lisaks festivalid ja suurüritused.

Ida-Virumaal õnnestus üsna hästi kasutada ära koroona-aastad, mil riigist välja reisimine oli piiratud. Siis avastasid paljud, et üks väheseid nurki, mis kodumaal veel põhjalikumalt läbi käimata, on Ida-Virumaa. Nädalalõpureisidel sai selgeks, et selles kandis mõnusalt aja veetmiseks ja puhkamiseks tasub kulutada märksa rohkem aega.

Ida-Viru külastajate kasvu veduriks on olnud kohalik turismiklaster, mis on koondanud kohalikud turismiettevõtjad ja püüdnud ligemale 15 aastat ühiselt maakonda tuntuks teha. See seltskond on käinud läbi vasktorudest ja karastunud mitmesugustes kriisides ning oskus seljad kokku panna on muutunud aina paremaks.

Ei põeta pikalt ka seda, et Venemaa täiemahulise sõja alustamine Ukrainas tõi kaasa enam 100 000 Venemaa turisti kaotuse. Selle asemel käib kibe töö selle nimel, kuidas nüüd rohkem Soome turiste Ida-Virumaale saada. Päevakorras on taas Kotka-Sillamäe, aga miks mitte ka Helsingi-Sillamäe laevaliini käimapanemine. Soomlastele, kes olid harjunud sageli Peterburi kandis käima, kuid kuhu nad idamüüri tõttu enam ei lähe, võib Ida-Virumaa saada uueks sihtpaigaks, kuhu pole kauge reisida. Narva linnus Hermanni torniga on ka ilmselt Euroopa kõige atraktiivsem paik, kust on võimalik heita pilk üle jõe Venemaa poole ja mõelda, miks on üks riik ja rahvas nii kuri oma naabrite peale.

Hiljutisel Ida-Virumaa turismikonverentsil Kohtla-Nõmmel käisid kohaliku turismielu eestvedajad välja kaks suurt eesmärki: tõusta Tallinna järel teiseks turismisihtkohaks Eestis ning jõuda miljoni turisti ööbimiseni aastas. Praegu jääb sellest veel rohkem kui pool miljonit puudu. Aga 15 aastat tagasi käis Ida-Virumaal turiste ka poole vähem kui praegu.

Arvestades seda energiat, mis Ida-Virumaa turismiettevõtjates ja ka kohalikes omavalitsustes on, ei tohiks olla väga suurt kahtlust, et see miljoni unistus täitub. Iseasi, kui ruttu. Kuid hea märk selle poole liikumise suunas on, et konkreetset ilmet on võtmas mitmete suurte hotellide rajamise plaanid nii Narva, Jõhvi, Narva-Jõesuusse kui ka Peipsi äärde.

Üks neist, kes kavatseb enam kui saja toaga uue hotelli Narva rajada, on ettevõtja Allan Kaldoja, kes on nüüdisajastanud oma sünnilinnas Linda 2 asuva kinnistu, kus tegutsevad praegu Vaba Lava teatrikeskus, ETV stuudiod, eesti keele maja ja veel mitmed asutused. Kaldoja ütleb, et nii head aega millegi tegemiseks nagu praegu pole Ida-Virumaal varem olnud.

Ta toob võrdluseks, et tema insenerist vanaisal Lembit Maistel oli keeruline ilma arvutite ja tänapäeva sidevahenditeta vaid jooniste järgi Balti elektrijaama ehitada, aga praegu on ju kõike tunduvalt lihtsam teha.

Ida-Virumaa saamine turismimagnetiks aitab tuua piirkonda ka rohkem muud ettevõtlust ja inimesi ning muuta kohalikku elu huvitavamaks.