INDREK REIMAND ⟩ Narva kolledž on nii kõrgkool, kultuurimaja kui ka saatkond

Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Indrek Reimand. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Tartu ülikool on Narvas kõrgharidust andnud 25 aastat. Selle aja jooksul on Eestis ja maailmas üle 2000 vilistlase, kes on kõrghariduse saanud Narva kolledžis. Ida-Virumaal leiab kolledži vilistlaste jalajälgi koolides ja lasteaedades, kohalikes omavalitsustes, tööstuses ja ettevõtetes.

Tartu ülikool on Narvas kõrgharidust andnud 25 aastat. Selle aja jooksul on Eestis ja maailmas üle 2000 vilistlase, kes on kõrghariduse saanud Narva kolledžis. Ida-Virumaal leiab kolledži vilistlaste jalajälgi koolides ja lasteaedades, kohalikes omavalitsustes, tööstuses ja ettevõtetes.

Tartu ülikooli kui Eesti rahvusülikooli põhiülesanne on harida kodanikke, edendada teadust ning hoida eesti keelt ja kultuuripärandit. Regiooni poolt vaadates on aga eriti kõnetav üks punkt Tartu ülikooli seaduses, mis räägib ühiskonna arengu toetamisest, koostööst ja lõimitud õppetegevusest.

Kolledž on ülikoolis kõigest üks üksus kümnete seas, kuid maakonnas kohapeal on kolledž kui läbilõige ülikoolist ja ennekõike ülikooli ülesannetest ühiskonna ees. Palun vabandust oma Pärnu ja Viljandi kolleegidelt, kuid arvan siiralt, et Tartu ülikool on veerand sajandit teeninud Narva kolledži läbi Eesti ühiskonda parimal moel.

Narvas, kus emakeelena räägib eesti keelt vaid 3% selle elanikest, mõjub kolledž siiani kui eestikeelsuse oaas.

Tartu ülikooli Narva kolledži tegevus algas Narva kõrgkooli baasil, mis oli 1999. aastal valdavalt vene keeles õpetav kõrgkool. Kuid nii, nagu on aastatega muutunud Eesti keele- ja kõrghariduspoliitika, on ka kolledžist tänaseks saanud eestikeelse õppe-, töö- ja asjaajamiskeelega ülikool. Linnas, kus emakeelena räägib eesti keelt vaid 3% selle elanikest, mõjub kolledž siiani kui eestikeelsuse oaas.

Me peame kahjuks tänaseni kummutama müüte, et Narvas, muu hulgas ka kolledžis saab hakkama vaid vene keelt osates ja Narva ei taha keegi õppima tulla. Tegelikkuses töötab meie majas inimesi, kes vene keelt ei oska, pooled meie üliõpilastest on pärit väljastpoolt maakonda ja 70% esmakursuslastest valib Narva kolledži oma õpinguteks esimese või ainsa valikuna. See on märk, et oleme kujunenud kohalikust kõrgkoolist hinnatud õppeasutuseks, mis meelitab üliõpilasi üle Eesti ja täiendusõppijaid suisa üle maailma.

Kolledži ja Narva mitmekeelne keskkond on saanud omamoodi tõmbenumbriks. Narva pidavat olema euroopalikus kultuuriruumis parim paik vene keele õppimiseks. Selle tõenduseks on kolledži rahvusvahelised keelekursused, kuhu kandideerivad Suurbritannia, USA ja Taani ülikoolide üliõpilased.

Narva kolledži on avastanud Eestisse sõja eest pakku tulnud Ukraina noored. Nad saavad Narvas vene keeles rääkides paremini hakkama, nad saavad õppida atraktiivset IT-eriala ja ennekõike valivad nad Narva kolledži, sest meie keeleõpetajad õpetavad neile aastaga B2-tasemel selgeks eesti keele.

Ukraina toetamine on kolledži peamisi, kuid teenimatult vähe tähelepanu pälvinud arendusvaldkondi. Oleme hetkel partner viies rahvusvahelises projektis, mille käigus arendatakse Ukraina kõrgharidussüsteemi, nüüdisajastatakse õpetajate õpetamisoskusi ja toetatakse õppeprotsessi digiteerimist. Mitmed meie Ukraina partnerid on ajutiselt okupeeritud aladelt, nt Bahmutist, ja hetkel tegutsetakse ajutistes tegevuskohtades.

Me pole juba ammu ainult õpetajaid ettevalmistav ülikool. Õiglase ülemineku tuules saab kolledži IT ja ettevõtluse suund üha enam hoogu. Tartu ülikooli parimate teadlaste toel oleme arendamas teadussuundi suurandmete ja robootika vallas. 2025. aasta toob kolledžisse uue magistriõppekava "Tehisintellekti ja robootika rakendused". Kolledžisse sisustatakse selleks uued õpperuumid ja spetsiaalne robootikalabor.

Täna on meie kõige suurem eesmärk aidata kaasa eestikeelsele õppele üleminekule. Meie õpetajakoolituse õppekohtade arv on kasvanud kahekordseks. Kui üle-eelmisel õppeaastal võtsime õpetajakoolitusse vastu 93 üliõpilast, siis käesoleval õppeaastal juba 179.

Juunis lõpetab esimene klassiõpetajate ümberõppekursus, mis murrab müüte, et Narva õpetaja ei ole eestikeelsele õppele üleminekust huvitatud. 27 alustanust on kursust lõpetamas 26. Õpetajatel jääb selja taha üliintensiivne õppeaasta täis ainemetoodika ja eesti keele õpinguid.

Lasteaedade jaoks oleme välja töötanud täienduskoolituskursuse 1+2 mudelist, kus rühmas töötab lastega üks C1-tasemega õpetaja ja kaks B2-tasemega õpetajat, ning põhikoolide jaoks eesti keelest erineva kodukeelega hariduslike erivajadustega õpilaste toetamise koolituse. Eestikeelsele õppele üleminekule on pühendatud iga-aastane pedagoogiline konverents ja vanemate toetamiseks taaselustasime sel kevadel lastevanemate akadeemia.

Nii nagu on muutumas Eesti kool ja muutub meie üliõpilaskond, nii peame ka kolledžis andma õppijatele parima võimaliku ettevalmistuse tulevikuks. Õppekavade nüüdisajastamine on kolledžis igapäevane töö.

Juba asutamisest peale on Narva kolledžis olnud suhtumine, et meie maja uksed on avatud − igapäevaselt ja põhimõtteliselt. See tähendab, et kolledžisse saab jalgu puhkama tulla nii mööda jalutav turist kui ka ürituste korraldaja.

Iseäranis just uue õppehoone valmimise järel tõusis esile, et me oleme lisaks kõrgkoolile ka kogukonnakeskus ja kultuurimaja. Ainuüksi minu Narvas töötatud paari aasta jooksul on meie majas esinenud riiklik akadeemiline meeskoor, Eesti filharmoonia kammerkoor, Estonian Voices ja "Station Narva" raames Ott Lepland.

Ja siis veel Narva Eesti saatkonna staatus, mida me oleme kandnud uhkusega, kuid alati kerge hämminguga. Staatus, mida me ei ole endale küsinud, kuid mis on meile aastate jooksul külge hakanud. On elementaarne, et kolledžis käivad visiitidel presidendid, suursaadikud ja ministrid. Ja ennekõike huvitab neid see, kuidas läheb Narval ja kolledžil, mitte sedavõrd see, kas me punase vaiba lahti rullime ja fotograafid kohale kutsume. Meil kolledžis ei olegi minu teada punast vaipa, vähemalt ei ole mina seda näinud.

Täna oleme me rõõmsad, et Narvas on kolledži kõrval põhjust minna külla ja visiidile riigigümnaasiumidesse või Narva Vabale Lavale. Eesti kontserdikorraldajad ja suurfestivalid on Narvas üles leidnud palju põnevaid uusi kohti.

Kolledž kasvab ja areneb praegu väga kiiresti. Meie ligi 700pealine üliõpilaskond suureneb lähiaastatel veelgi ja nende õpetamiseks on vaja juurde ka rohkem õppejõude. Palju on räägitud Ida-Virumaa vajadusest õpetajate järele. Sama mure on meil akadeemiliste kolleegide värbamisega. Vähe on sobivaid elamispindu, noored pered muretsevad eestikeelse elu- ja koolikeskkonna vähesuse pärast, kehtib eelarvamus, et Narva on Tartust kaugemal kui Tallinn. Need on mured, mida alati hea palganumbriga ei kummuta.

Ida-Virumaal töötamiseks on vaja missioonitunnet ja motivatsiooni. Professionaalsete ja akadeemiliste oskuste kõrval on need ühed olulisemad, mida püüame uusi kolleege värvates välja selgitada. Neist, kes kiire karjäärivõimaluse ja hea teenistuse kõrval on endale ka idas töötamise põhjuse mõtestanud, on saanud meie pikaajalised ja pühendunud kolleegid.

Me küsisime aasta alguses oma töötajatelt, miks neile kolledžis meeldib. Nad hindasid akadeemilist vabadust, arenguvõimalusi ja loomingulisust, võimalust teha Narvas karjääripööre, toetavaid kolleege ja head töökeskkonda, aga ka võimalust ajada siin Eesti asja ja rakendada oma "kiikse".

Ida-Virumaa on ühes mõttes õnnelik maakond. Siin on Tallinna ja Tartu järel Eesti kolmas kõrghariduspiirkond, kus tegutseb selle aasta sügisest juba kuus kõrgkooli. Kahel neist − Tallinna tehnikaülikoolil ja Tartu ülikoolil − on maakonnas kolledžid. Miks peaks ülikool maakonnas kolledžeid pidama? Igas ratsionaalses mõttes pole see rentaabel. Ma vastan kolleeg Aet Kiisla sõnadega: regionaalsetes kolledžites ei olegi midagi ratsionaalset.

Ülikoolid teenivad nii parimal moel Eesti ühiskonda. Eriti siin Ida-Virumaal.