JUHTKIRI ⟩ Kui soe ilm paneb ohtlikult käituma

Metsapõleng. Foto: Matti Kämärä

Kahtlemata on suur osa inimesi väga rahul sellega, et lõpuks on pikk ja külm kevad otsa saanud ning kauaoodatud suvesoe on ka siia kanti jõudnud. Paraku tõdeme igal aastal, et soojade ilmade saabumisega kaasnevad ka ohud, mida külmal ja niiskel ajal pole.

Sellel nädalal oleme pidanud kirjutama mitmetest Ida-Virumaal puhkenud põlengutest, millele on kaasa aidanud kuiv ja soe ilm. Suurtele maastiku- ja metsapõlengutele Toila vallas lisandus kolmapäeva õhtul suur tulekahju Uikala prügilas.

Maastikupõlengud on inimtekkelised ning juba aastaid on inimesi manitsetud kuival ajal tulega ettevaatlikult ümber käima. Paraku on sel korral päästjate sõnul põhjust süüdlasi otsida ekstreemspordi harrastajate seast, kes tuleohtlikul ajal tsiklite ja ATVdega mööda kuivi turbavälju ja metsaaluseid kihutavad.

Me ei tea küll täpselt, mis on Uikala prügilas toimuva suure põlengu põhjuseks, küll aga teame, et see pole seal esimene kord. Sel kevadel on juba vähemalt kolmas põleng ning ka varasematel aastatel on seal pidevalt olnud tulekahjud. Lisaks sellele, et põleng prügilas võtab päästjatelt väga palju jõudu, mõjutab ta ka inimeste tervist. On ju paks ja mürgine jäätmete põlengust tekkiv suits tunginud ka asulatesse ja linnaosadesse. Siit on küsimus: kas vastutavad ametkonnad on teinud ikkagi piisavalt, et tagada kontroll Uikala prügilas kõigi nõuete täitmise üle? Sest pole normaalne, et Eestis on üks prügila, mis kogu aeg põleb, samal ajal kui teistes seda probleemi pole.

Tänases lehes kirjutame ka kihutajate arvu järsust tõusust meie maakonna teedel. Millest selline anomaalia on tekkinud, peavad ehk eksperdid uurima, aga selge, et selle taga ei saa olla muud kui inimliku hoolimatuse kasv. Ja on hämmastav, kuidas kihutajaid ei hirmuta suured trahvid ega võimalus arestikambrisse sattuda.

Riik on väga paljude aastate jooksul pingutanud ja teinud selgitustööd, vähendamaks ühiskonda ohustavat inimeste riskikäitumist. Aga tundub, et väga palju on veel teha, et enamik inimesi jõuaks teadmiseni, et iga inimese turvalisus algab eelkõige tema enda käitumisest.