Äsjaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemused Ida-Virumaal peegeldavad taas kord valitsuserakondade abitust suurema osa siinsete valijate poolehoiu võitmisel.
JUHTKIRI ⟩ Valitsusparteid vajavad Ida-Virumaal häälteikaldustoetust
Kolm valitsusparteid võiksid põllumeestega paralleeli tõmmates taotleda häältesaagi ikalduse toetust. Sotsidele jagus Ida-Virumaal valimas käinutelt 12 protsenti, Reformierakonnale 5,9 ja Eesti 200-le kõigest 0,8 protsenti häältest. Ehk kolme peale kokku 18,7 protsenti.
Võrdluseks, riigireetmise süüdistusega juba rohkem kui aasta aega vanglas olev Aivo Peterson kogus üksipäini Ida-Virumaal rohkem ehk 19,6 protsenti häältest. Võrreldes eelmise aasta kevadel toimunud riigikogu valimistega kasvas tema "torditükk" poole suuremaks. Ja arvestagem, et riigikogu valimistel osalevad vaid Eesti kodanikud. Järgmisel sügisel toimuvatel kohalikel valimistel tulevad hääletama ka Venemaa kodanikud ja kodakondsuseta püsielanikud.
Valimistulemusega Ida-Virumaal võib rahul olla ka Keskerakond. 41 protsenti on küll vähem kui hiilgeaegadel, mil nopiti kõvasti üle poole Ida-Virumaa häältest. Olles kaotanud võimu nii riigis kui ka pealinnas ja suurema osa riigikogu fraktsiooni liikmetest, ongi Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe jäänud Keskerakonna viimaseks võimukantsiks, millest nüüd küünte ja hammastega kinni hoitakse. Iseasi, kui palju Kõlvarteid ja Toome kohalikeks valimisteks neil üles töötada õnnestub.
Ülejäänud erakondade jaoks on aga sõnum sama, mida nad ise kordavad peaaegu kõigi valimiste järel: nüüd peame küll hakkama Ida-Virumaaga tõsiselt tegelema.