RIINA SOLMAN ⟩ Eestluse kantsis Toilas peab säilima gümnaasium

Riina Solman, erakonna Isamaa aseesimees, endine riigihalduse minister Foto: Konstantin Sednev / Scanpix

Toila gümnaasiumi sulgemine on halb näide sellest, kuidas palju räägitud koolivõrgu korrastamine töötab vastu eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärgile. Eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärk peab olema ülimuslik koolivõrgu optimeerimise eesmärgi suhtes. Seda eriti Ida-Virumaal, kus eesti keelt kõnelevate inimeste osakaal on järjepidevalt vähenenud.

Viimase rahvaloenduse andmetel on eestlaste ja eesti keelt kõnelevate inimeste hulk Ida-Virumaal kahanenud kiiremini kui maakonna elanike arv keskmiselt. Ida-Virumaal on üksnes kolm kohalikku omavalitsusüksust, kus eestlased moodustavad rahvastiku enamuse. Need on 2021. aasta rahvaloenduse andmetel Alutaguse vald (eestlasi 69,5%), Toila vald (64,4%) ja Lüganuse vald (55,1%).

Toila vald on oma kultuurikeskkonna ning heade looduslike tingimuste mõjul suutnud hoida Ida-Virumaal eesti emakeelega elanikke, kellele elu mujal maakonnas oleks liialt stressirohke. Seetõttu on eestikeelse kultuurikeskkonna säilitamine Toila vallas mitte üksnes kohaliku elu küsimus, vaid sellest sõltub võime administreerida keeruka rahvastikustruktuuriga maakonda tervikuna.

Kuna Toila gümnaasium on eestluse kants, siis peaks hoopis mujalt pärit idavirulasi suunama Toilasse õppima.

Selleks, et eestikeelne haridus võiks Ida-Virumaal juurduda, tuleb jätkata seal piirkonnas õpetavatele õpetajatele kõrgema palga maksmist. Nagu praktikas näha, on võimalik motiveerida pedagooge maakonda tööle ja elama asuma. Olemasolevate eestikeelsete koolide sulgemine aga töötab eesmärgile vastu ega tugevda eestikeelse hariduse olukorda maakonnas. Ida-Virumaal tuleb säilitada tugev eestikeelne koolivõrgustik seal, kus see on välja kujunenud, ning rajada see sinna, kus see veel ei ole tööle hakanud.

Riigihalduse seisukohalt on Ida-Virumaal senini võtmerolli mänginud Jõhvis asuvad administratiivasutused. Jõhvi on ainukene omavalitsusüksus Ida-Virumaal, kus nn päevarahvastik ületab nn öörahvastiku osakaalu. See tähendab, et paljud inimesed käivad ümbritsevatest omavalitsustest seal tööl. Kuna Toila piirneb vahetult Jõhvi vallaga, siis on sel piirkonnal olnud koos Alutaguse vallaga oluline roll avaliku sektori asutuste varustamisel eesti keelt kõrgtasemel valdava ning lojaalse tööjõuga.

See ei tähenda, et kogu Ida-Virumaa eestikeelne asjaajamine peaks ainult Jõhvi koonduma, nagu Toila suletava gümnaasiumi õpilaste Jõhvi koolidesse suunamisega arusaamatult teha tahetakse − hoopis vastupidi. Toilast Jõhvi on täpselt sama pikk maa kui Jõhvist Toilasse, nagu kirjutas Martin Ehala 19. mai Postimehes. Kuna Toila gümnaasium on eestluse kants, siis peaks hoopis mujalt pärit idavirulasi suunama Toilasse õppima.

Lisaks eestikeelsusele on oluline ka eestimeelsus. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli eestlaste osakaal Ida-Virumaa rahvastikus 18,5%, kuid eesti keelt emakeelena kõneles üksnes 14,6% elanikest. See tähendab, et ka mitmetel end eestlasena määratlevatel Ida-Viru elanikel võib olla hoopiski nõndanimetatud topeltidentiteet ning nad võivad eesti keelt osata puudulikult.

Asju tuleb nimetada õigete nimedega ja kirjeldada sellisena, nagu need on. Paratamatult on vene keelt emakeelena kõnelevatel Eesti elanikel määramatult suurem tõenäosus sattuda elama Venemaa infovälja, kus suur osa Ida-Virumaal elavatest venekeelsetest elanikest ongi pikki aastaid elanud. Venemaa meediakanalite kättesaadavuse piiramine 2022. aastal ei ole olukorda märkimisväärselt mõjutada jõudnud.

Sellest on tingitud tõsiasi, millest ei saa mööda vaadata: nii Ida-Virumaal elavaid Vene kodanikke, määratlemata kodakondsusega isikuid kui ka vene keelt kõnelevaid Eesti kodanikke iseloomustab muu Eesti elanikkonnaga võrreldes teatav kremlimeelsus.

Ida-Virumaa Eesti kodanikest vene emakeelega inimeste valimiseelistusi iseloomustab tugevalt 2023. aasta riigikogu valimiste tulemus, kus isiklikult parima tulemuse said hiljuti Keskerakonnast Venemaa-meelsuse pärast välja heidetud Mihhail Stalnuhhin ja praegu riigireetmise kahtluse tõttu vahistatud Aivo Peterson. Äsja aset leidnud europarlamendi valimistel sai vahi all viibiv Peterson erakonna KOOS üles seatuna omakorda üle-eestilise tulemusena 11 503 häält. Riigireetmises kahtlustatavat ja riigikogu valimistel kremlimeelsusega silma paistnud Petersoni presenteerib kremli propaganda praegu poliitvangina, mis on ehe valeinfo-operatsioon.

Arvestada tuleb, et 2023. aasta riigikogu valimised toimusid juba aasta aega kestnud täiemahulise Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tingimustes, kus Eesti venekeelsed elanikud tundsid tugevat avalikku survet oma toetust Venemaale mitte välja näidata. Need andmed näitavad, et Venemaal on soovi korral lihtne leida Ida-Virumaa elanike seast oma Eesti-vastasele tegevusele avalikke toetajaid.

Praegusel perioodil on Eesti Venemaa-vastase propaganda sihtmärgina üksnes teisese tähtsusega, arvestades, et Venemaa propaganda ja hübriidsõja ressursid on seotud eelkõige Ukraina, aga ka Moldova ja teiste riikide vastase tegevusega.

Olukorras, kus Eesti ei ole väga tugevate propagandarünnakute ohvriks veel langenud, on tekkinud petlik kujutelm, nagu oleks Eestil võimalik Venemaa hübriidrünnakuid kergesti tõrjuda ja kohalike venekeelsete elanike meelsust kontrolli all hoida. Tegelikkuses on ilmne, et Eesti satuks suure rünnaku sihtmärgina raskustesse.

Seepärast on väljakujunenud eestikeelsete koolide jätkamine hädavajalik selleks, et pidurdada maakonna jätkuvalt järjest venekeelsemaks muutumist ning Venemaa mõjude kasvu. Just nagu Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis seatud eesmärk tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine on ülimuslik näiteks eelarvetasakaalu eesmärgi suhtes, on eestikeelsele haridusele üleminek ülimuslik koolivõrgu optimeerimise eesmärgi suhtes. Seda eelkõige Ida-Virumaal, kus hapra rahvastikukoosseisu ja agressiivse naabri tõttu lisanduvad möödapääsmatud julgeolekuargumendid.