Ettevõtjale pole Venemaa tont
/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
2. september 2016, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine peaminister ja suurettevõtja Tiit Vähi viitas Postimehele antud intervjuus Venemaa olulisusele Eesti majandussuhetes ja kaubandusaktiivsuses ning Venemaa-suunaliste sanktsioonide pärssivale mõjule Eesti majandusnäitajate suhtes.
Ametis olev peaminister Taavi Rõivas reageeris meedia vahendusel isikliku rünnakuga, tembeldades Vähi kasumiahneks ärimeheks, kes on valmis oma maine ja vabaduse peenrahaks vahetama ning täitma kitsarinnalise eliidi ärihuve Kremli teeside saatel.
Riskides samuti saada tembeldatud rahvavaenlaseks, julgen samamoodi öelda, et Eesti majandus on saanud tugevasti räsida Venemaale vastandumise, sanktsioonide ja tõrksa suhtumise tõttu. Arvestades faktiga, et olen Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni kaudu pidevalt suhelnud Venemaa esindajatega, kontakteerunud piiriületusküsimustes asjaomaste organitega ning korraldanud vedusid ida suunal, võiks mind säärase retoorika kohaselt suisa riigireeturiks tembeldada.
Erinevalt poliitikutest, kes püüavad oma reitinguid tõsta ühe või mitme vaenlasekuju otsimisega, ei ole ettevõtjatel vähimatki ambitsiooni isiklikeks rünnakuteks. Ettevõtjad võtavad kõiki välispartnereid ja ärikontakte, kaasa arvatud Venemaa suunal, inimliku suhtumise ning hea ärikultuuri järgimisega. Kuigi Venemaa poliitiliste ambitsioonide osas pole pärast Ukraina sündmusi kellelgi illusioone, on ettevõtjate soov hoida poliitika ja ettevõtlus võimaluste piires lahus ning keskenduda uute võimaluste otsingule.
Ettevõtjatele ei ole idanaaber mitte tont, keda ühtaegu karta ja sarjata, vaid partner, kellega on majanduslikult pikk ning sisutihe ajalugu. Seda enam, et Venemaa on suhtes Eestiga mitmeid sajandeid mänginud kaupade vahendajamaana üliolulist rolli. Seda juba oma geograafilise asendi tõttu.
Erisuguste eksperdihinnangute ja allikate põhjal moodustab transiidisektor Eesti riigi sisemajanduse kogutoodangust 4-10 protsenti, kusjuures 1990. aastatel hindasid väliseksperdid transiidi osatähtsuseks Balti riikide SKTst 30 protsenti, prognoosides kasvu 50% protsendini. Et transpordisektori osakaal Eesti majanduses on üsna suur, mängivad kogumajanduse juures määravat rolli ka transiit, naaberturud ja turgude suurus.
Viimased kolm järjestikust aastat on Eesti kaubaeksport süvenevalt kahanenud, jäädes kahe-kolme aasta tagusel perioodil -1,5-2 protsendi piiresse ning langedes 2014. aastal -3,7 ja 2015. aastal -4 protsendini. Möödunud aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,6 miljardi ja imporditi Eestisse 13,1 miljardi euro eest, seega eksport oli 4 ja import 5 protsenti väiksem kui 2014. aastal. See tähendab, et Eesti eksport sai eelmisel aastal peaaegu miljardi euro suuruse tagasilöögi, mis omakorda tähendab, et Eesti põllumajandusettevõtjate, toidutootjate ja idaturule keskendunud ettevõtete finantsseis sai tugeva löögi.
Ka kõige värskemad andmed Eesti Panga viimases ülevaates "Rahandus ja majandus" iseloomustavad ilmekalt eelmise aasta ning käesoleva kvartali langustrendi. Veoteenuse eksport on veelgi vähenenud ning veoteenuste puhul on tunduvalt kahanenud transiitveod läbi Eesti sadamate, see omakorda on vähendanud mitmete teenusepakkujate tellimusi. Kesisemaks on muutunud ka üldine kaubaveoteenuse maht maksebilansis. Kvartali võrdluses 25protsendiline Vene turistide langus on ka turismisektorile ja seega ka kogu teenindussektorile oma pitseri vajutanud.
Veel mõne aasta eest kuulutasid valdkonnaga seotud ministrid uhkelt, et piiriületust Venemaaga on oluliselt lihtsustatud ning viisaprobleemid palju kiiremini lahendatavad. See pidi kaubavahetusele Venemaaga ja turistide liikumisele korraliku hoo sisse lükkama. Ettevõtjate lootused olid suured, astuti samme uute kontaktide loomiseks ja Vene turule sisenemiseks või turuosa suurendamiseks. Tehti investeeringuid, sõlmiti kokkuleppeid. Praeguseks pole sest vähimatki tolku.
Pole tarvis vist meelde tuletada, et Eesti ettevõtted toodavad rahvuslikku kogutoodangut, mille maksudest saadav eelarvetäide jaotatakse laiali ning millest kantakse ka riigijuhtide palgad. Selles perspektiivis on lihtne rõhuda rahvuslikule uhkusele ja lõigata profiiti vastandumisega, millele sisulisi lahendusi pole pakkuda.
Ettevõtjad võitlevad aga iga päev tugevneva konkurentsi ja turuosa säilitamise nimel, sellele lisanduvad veel informatsiooni asümmeetria ning poliitilised otsused, mis senitehtud pingutused lühikese ajaga miinuseks võivad muuta. Rääkimata sellest, et solvangud ja mõtlematud väljaütlemised ning negatiivsed hoiakud poliitilisel tasandil mõjutavad ka ettevõtjate senise hea suhtumise, pikaaegse usaldusliku ärisuhte ja rahvustevahelise sõpruse nimel tehtud tööd. Tuleb teha vahet riigi poliitilistel seisukohtadel ning äritegemise rahvusvahelistel tavadel ja reeglitel. Riiki ei saa vaadata äriühinguna, samuti ei pea ettevõtjad vastutama riigijuhtide poliitiliste mõttemõlgutuste eest.
Eesti sea- ja piima- ning transiidisektor on saanud Venemaa turu vähenemise tõttu korvamatu löögi. Selle asemel et ettevõtjaid kaubandussuhete arutelul mõne suurriigi tallalakkumises ja enesemüümises mõnitada, võiks kordki lahendusi pakkuda.
On selge, et majandusreformid on Putinile teisejärgulised. Vene tarbija ostujõud on praeguseks langenud ja rubla devalveerunud. Samas ei ole näiteks meie põhjanaabrid soomlased Venemaad ka kriisiolukorrast hoolimata hüljanud.
Vägivaldne tõlgendus näha Venemaaga kaubandussuhete normaliseerimise idees ohtu riigi iseseisvusele või selgrootuse demonstreerimisele ei pälvi vähimalgi määral lugupidamist. Küll aga kaasa tundmist.