Transpordisektori ülemaksustamine lämmatab majanduse
/nginx/o/2017/02/14/6341505t1h8188.jpg)
26. aprill 2017, 10:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohkem kui kümme aastat maksutõusu suunas liikunud majanduspoliitika on viinud Eesti seisu, kus me ei saa enam rääkida soodsast ettevõtluskeskkonnast, mis meelitab riiki investoreid, uusi ettevõtjaid, rahvusvahelisi korporatsioone ning äripartnereid.
Vastupidi, oleme olukorras, kus mitmed suurettevõtted viivad oma tehased siit ära, investorid otsustavad äri teha soodsama maksukeskkonnaga Lätis või Leedus ning meie oma transpordiettevõtted käivad naaberriikides tankimas ning inimesed Lätis poodlemas.
Viimastel aastatel on Eesti majanduskasv naabritele alla jäänud. Aastal 2015 kasvas Eesti majandus vaid 1,1%, olles seega Euroopa Liidu liikmesriikide üks madalamaid kasvutemposid, ning aastal 2016 kasvas Eesti SKT võrrelduna 2015. aastaga 1,6%.
Eksport kiratseb, transiit on kukkunud, tootlikkus languses, kasumid kasvanud ei ole, ent töötajate palgad ja nendelt makstavad maksud on teinud samal ajal korraliku hüppe.
Iseäranis suur maksukoormus on pandud just transpordisektorile. Paljud ettevõtjad ja eksperdid käisid maksumuudatuste arutelude ajal välja idee tõsta üldist käibemaksu 1% võrra. Sel oleks olnud märgatav mõju riigitulude laekumisele, kuid mitte nii tuntav mõju ettevõtjatele ja kodanikele. Otsustati aga lajatada transpordisektorile, mis seab meie ettevõtted naabritega võrreldes kehvemasse positsiooni ning kaudselt saavad tavatarbijad ikka tunda kütuseaktsiisi ja maksude tõttu suurenenud hinnatõusu.
Kütuse- ja alkoholiaktsiis on valmistanud ettevõtjate ning elanike hulgas suurt pettumust ja pahameelt ning üha keerukamas konkurentsiolukorras on Eesti ettevõtjatel keeruline ellu jääda. Eesti ettevõtjate käekäigust sõltuvad riigi majandus, riigieelarve ja kodanike heaolu.
Vaatame aga üldist konkurentsisituatsiooni, võrreldes naaberriikidega. Kütuseaktsiisi tõus on kasulik olnud eelkõige meie naabermaale Lätile. Kõik, kes tegelevad rahvusvaheliste vedudega, tangivad üle piiri. Enamik bussifirmasid mängib graafikutega, et saaks sõita täpselt nii, et jõuaks Lätist kütust võtta. Alkoholirallist on juba palju räägitud. Lisandunud on suur hulk eestimaalasi, kes eelistavad ka oma muud ostud ära teha Lätis.
Transiidis on olukord eriti trööstitu. Viimaste aastate jooksul on transiidimahud teinud kahekohalise languse ning see mõjutab mitte ainult transiidisektorit, vaid Eestis tegutsevaid tootmisettevõtteid ja majandust üldisemalt. Transiidimahtude langus tõstab ka lähetatavate kaupade ühikuhinda, mis seab Eesti ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis veelgi ahtamale positsioonile. Niikaua kui Eesti raudteetariifid on naabritest kõrgemad, pole ka eriliseks optimismiks põhjust. Vaja on konkurentsivõimet tõstvat hinnapoliitikat, mis turgutaks transiiti, tootmist ja majandust, mitte naabritest kõrgemaid tariife, mis meie ettevõtlusele, tootmisele ja transiidimahtudele pärssivalt mõjuvad.
Sama on olukord sadamamaksudega. Nagu raudteetransiidi puhul, on ka sadamaid läbiv kaubavedu langenud. Ka siinkohal on Eesti sadamate tasude määrad ja maksustamise poliitika naaberriikidest röövellikumad ning see mõjub meie konkurentsile halvavalt.
Kaubavedude drastilise languse põhjusi ei tasu otsida vaid suhetest Venemaaga või üleilmsetest kriisi mõjudest. Suuresti on asi Eesti tariifides, tasudes ja maksustamise metoodikas. Seda kinnitab fakt, et 2015. aastal langesid kaubamahud Eestis 20%, samal ajal kui Lätis 2,4% ja Leedus 1,9%. Võrdluseks meetmete tarvitusele võtmisest: meie põhjanaaber Soome on juba langetanud raudtee- ja navigatsioonitasusid ning Läti astub samas suunas. Eestilgi oleks aeg vastu võtta meie konkurentsivõimet tugevdavaid otsuseid.
Sama tume paistab tulevik gaasiaktsiisi tõstmise valguses. Meie tähtsaim tööstusharu, mis tegeleb ekspordiga, on töötlev tööstus. Kogu töötlev tööstus töötab praktiliselt gaasil, seega võib vaid ette kujutada, kuidas rohkem kui 100% tõstetav gaasimaks meie ettevõtetele ja tööstusele ning seega ka kogu majandusele mõjub. Erilist kahju kannatavad need ettevõtted ja ka eraisikud, kes on suuri investeeringuid teinud maagaasi, teadmatuses, et ühel hetkel võidakse lajatada korraliku maksuga. Samal ajal on Lätil ja Leedul aktsiis mitmeid kordi väiksem, Leedul kogunisti 16 korda! Järjekordne pauk Eesti ettevõtjate konkurentsivõimekusele. Järelikult ka ekspordile.
On üsna loogiline, et pidevate maksutõusude ja ebastabiilsuse tõttu hakkavad ettevõtjad otsima võimalusi Eestist väljastpoolt. See tähendab aga seda, et plaanitava kasu asemel täidetakse teiste riikide kukruid ning lootus Eesti ettevõtluse pealt rohkem tulu saada kukub kokku. Kõige vahetumalt ja valusamalt saavad pihta aga tavakodanikud ning eelkõige just maapiirkonnad, kes on hinnatõusu suhtes kõige tundlikumad.
Ei ole veel hilja uuesti läbi arutada tehtud aktsiisitõusud, vaadata koos valdkonnaekspertidega üle plaanitavad maksumuudatused ning teostada konkurentsivõimeline terviklahenduste pakett. Varsti võib-olla juba on.