Lasterikkaid peresid peab toetama kogu ühiskond
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikesele riigile nagu Eesti on äärmiselt oluline iga kodanik ja eriti lapsed, kes seda riiki tulevikus edasi kannavad ning ülal hoiavad. Paremad elutingimused ja riigi tugi on suureks abiks peredele, kes annavad Eesti riigi arengusse olulise panuse. Kui rahvastiku iive on positiivne ja lasterikastele peredele täisvääruslikuks eluks kõik eeldused loodud, siis on ka riik oluliselt rikkam ja kestvam.
Kodu on koht, mis tekitab turvatunde ja on kasvulavaks edaspidiseks. Korralik kodu on oluline meile kõigile ja ka lasterikastele peredele, kel nüüdisaegseteks elamistingimusteks napib raha. 2008. aastal algatasin kodutoetuste programmi just nendele peredele ning kolme aasta jooksul on selleks eraldatud ligi 13 miljonit eurot. Programm on olnud suuresti edukas just tänu heale koostööle Eesti lasterikaste perede liiduga.
Meetme peamine eesmärk on nelja- ja enamalapselistele peredele olemasoleva eluasemelaenu põhiosa tagasimakse vähendamine, eluaseme soetamine või renoveerimine. Mul on hea meel, et eluasemetoetus on jõudnud abivajajateni üle Eesti, kuid lasterikaste perede muresid peaks märkama kogu ühiskond. Tihti ei olegi vaja rohkem kui soe tekk või targemate hea nõu. Siin on oluline roll kohalikel omavalitsustel, organisatsioonidel ja miks ka mitte aktiivsetel noortel, kes tahavad ühiskonnas midagi olulist korda saata.
Alates meetme algusest on toetust saanud 1313 peret, kelle kodu on saanud veidi värskendust ja kodusoojust. Nendes peredes elab kokku 6354 last. 2011. aastal said pered komisjoni ettepanekul ka teist korda taotleda toetust elamistingimuste parandamiseks. 2011. aastal tagastas 163 taotlejast 96 peret eluasemelaenu põhiosa jäägi, kaheksa soetas uue eluaseme, 56 peret teostas renoveerimistöid ja kaks peret ehitas maja. 127-l on veel toetuse kasutamine pooleli. Samal aastal oli keskmine toetus pere kohta 6128 eurot. Olen veendunud, et programmi olulisus ei seisne ainult paremates elamistingimustes, vaid hoopis olulisem on laste täisväärtuslik elu. Uus maja või vihmakindel katus ei ole muidugi ainus, mis vähendab ühiskonnas sotsiaalset tõrjutust ja muudab laste koduse õhkkonna just selliseks, kus neil on kõige parem areneda, kuid kindlasti on see suur samm eesmärgile lähemale.
Viimaste aastate jooksul oleme saanud palju selgemaks, millistes tingimustes elavad paljud Eesti pered. Järjepidevalt õpime ka ise ning oleme pidevalt täpsustanud juhiseid, et eraldis jõuaks just nendeni, kes seda kõige enam vajavad. Kuna programm on end seni igati õigustanud, siis on ka sel aastal madala sissetulekuga leibkondadel võimalus toetust taotleda. Leian, et kehval järjel perede toetamine on Eestile jätkuvalt oluline.
Uueks perioodiks on raha eraldatud 2,2 miljonit eurot ning toetust on võimalus saada ka nendel peredel, kellele on eelmises voorus juba raha eraldatud. Nii on võimalus üha rohkematel peredel pakkuda oma lastele paremaid elamistingimusi ja soodsat keskkonda nii õppimiseks kui ka arenemiseks.
Olen veendunud, et lasterikaste perede toetamine on äärmiselt oluline. Kuid on aeg astuda samm edasi ning kehtestada toetus ka seadusega, et lasterikastel peredel oleks võimalus pakkuda oma lastele ehk tulevastele Eesti elu edendajatele kasvamiseks sobilikud tingimused. Toetuse seadustamine soodustaks perede toimetulekut ning parandaks Eesti demograafilist olukorda.