Kuidas võidelda noorte tööpuudusega?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel aastatel on tööpuudus noorte (16-24aastased) seas kasvanud mitu korda. Noorte tööpuudus soodustab ka pikaajalise tööpuuduse kasvu.
Ida-Virumaal oli 31. detsembri 2011. a seisuga töötuid 16-24aastaste elanike seas 1219. Kuid juba 31. märtsiks 2012 oli neid 1422. Paljude analüütikute arvates on noorte tööpuuduse kasvu oluline põhjus selles, et turule on hakanud jõudma laulva revolutsiooni, nn beebibuumi ajal sündinud. Sajandivahetusel oli 20-24aastaseid noori 48 000, möödunud aastal aga juba 54 500.
Mitmed analüütikud ja eksperdid leiavad, et noortele on vaja tööturule väljumiseks tagada kutseõpe. Samal ajal tuleb rohkem tähelepanu pöörata töökogemusele ja hariduse omandamisel saadud praktikale. Tööandjad peaksid õppijatesse mõistvamalt suhtuma ja võtma neid praktikale, samuti võiks kohustusliku ainena õppekavasse võtta karjääriõppe - võimalused on praegu selleks olemas.
Pole saladus, et enamik tööta noori on kas koolide vilistlased, kel puudub töökogemus, või õpingud katkestanud noored. Tööandjad pööravad töölevõtmisel erilist tähelepanu töötajate kogemustele ja ametialasele ettevalmistusele. Alles tööturule jõudvatele noortele kujuneb sellest tõsine sotsiaalne probleem.
Õppepraktika on oluline moment tulevase töökoha valikul. Teisalt on see ka ettevõttele hea võimalus hinnata, kas töötaja sobib vabale ametikohale. Tootmispraktika on osa õppeprotsessist, mis on seotud reaalse kogemusega tööl, mida õppija teeb ühes või teises ettevõttes. Ida-Virumaal teeb tootmispraktika igal aastal läbi üle 4000 keskeri- ja kõrgharidusasutuse tudengi.
Haridus loeb tööturul palju. See on sotsiaalse mobiilsuse ja hõive peamine tagatis. Kõrgharidus võimaldab osaleda konkurssidel ja kandideerida vabadele töökohtadele. Hea haridus on noorele inimesele baas hea töö leidmiseks.
Meeles tasub pidada ka mitteametlikku koolitust - viimasel ajal on Eestis väga popp osa võtta mitmesugustest projektidest, kus pakutakse mitteametlikku koolitust. Olulist rolli mängivad ka seal omandatud teadmised ja oskused. Tähtis on märkida, et XXI sajand on meeskonnatöö sajand. Just osavõtt niisugustest projektidest annabki meeskonnatöö kogemuse.
Riik peaks selle probleemiga rohkem tegelema - vaja on välja töötada spetsiaalne noorte töölerakendamise programm. Samuti on vaja suurendada töötu abiraha ja õppelaenu summasid.
Meedia vahendusel selgub, et enamik abituriente ja noori töötuid on valmis väärilise elu otsinguil Eestist lahkuma. Terve põlvkond noori kaotab hea töö majanduskriisi tõttu.
Paljud teavad, et möödunud aastast tegutseb Kohtla-Järvel aktiivselt noorte tööbörs, mis on noori juba reaalselt tööle aidanud. Näiteks töötas kümme inimest mullu suvel Pärnu Maxima kaupluses.
Noorte hoidmisel meie regioonis on vaja avada õppeasutuste filiaale. Hiljuti tegi valitsuskoalitsioon ettepaneku avada Narvas sisekaitseakadeemia. Minu arvates on see väga õige, sest paljud noored saaksid siis õppida kodukohast lahkumata.
Probleem on ka kõrghariduse õppekavade puudumine, mistõttu paljud noored sõidavad õppima Tallinna ja Tartu. Pean vajalikuks, et praegu Ida-Virumaal tegutsevad ülikoolide filiaalid revideeriksid oma arengukavasid ja teeksid neis muudatusi õppekavade mahu suurendamise suunas.
Samuti tuleks luua noorte tööotsijate klubisid. Praegu on selliste klubide tegevus meie regioonis suunatud ainult täiskasvanutele.
Leian, et tööandjad võiksid rohkem huvi tunda noorte oma ettevõtetesse meelitamise vastu. Nad võiksid korraldada infopäevi, andes sellega mõista, et tööd jagub kõigile. Ettevõtted võiksid juba nendel infopäevadel tulevasi spetsialiste värvata - selline praktika on välismaal laialt levinud.
Tihti on noortel raskusi elukutsevalikul. Kui tööandjad ja mitmesugused organisatsioonid korraldaksid infopäevi, saaksid noored valida endale sobiva eriala ja kindlustada niiviisi endale tulevikus töökoha.
Üks probleem on veel: noored ei ole tööotsinguil piisavalt aktiivsed. Paljud piirduvad vaid töötukassa pakkumiste uurimisega, ent samas eksisteerib tohutu hulk tööpakkumisi vahendavaid internetiportaale, näiteks www.cv.ee, www.cvkeskus.ee, www.amet.ee, www.job.ee, www.hyppelaud.ee, www.personalipunkt.ee.
Anton Dijev on Kohtla-Järve linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees.