Kuidas päästa Kurtna järvestik?
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
29. mai 2013, 22:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kurtna järvestik on oma 42 järvega üks Eesti unikaalsemaid järvede alasid, millest lähtuvalt loodi seal üle 25 aasta tagasi Kurtna maastikukaitseala. Sellest ajast mõned aastad hiljem võitlesid tol ajal väga populaarsed rohelised liikumised kaevanduste arutu laiendamise vastu just argumendiga, et see ohustab omanäolist Kurtna piirkonda.
Nüüdseks pole enam ammu selle järvistuga seotud riskidest tõsiselt räägitud, pigem vastupidi ning probleemiga on jäänud tegelema käputäis oma ala spetsialiste.
Kui mullu läks suure europrojekti raames käima uus Ahtme filtreerimisjaam, kuhu pumbatakse Kurtna-Vasavere veehaardest joogivett Ahtmesse ja Jõhvi, tõusis sealt ammutatava vee hulk hüppeliselt, sest Jõhvi, mis osa joogiveest võttis varem oma puurkaevudest, läks täielikult üle Kurtna veele.
Aga ometigi tehti ka sellele projektile, nagu teistelegi suurematele ehituskavadele, eelnev keskkonnamõju hindamine. See eeldab ju selle ala spetsialistide analüüsi, kes kõik keskkonnariskid peavad esile tooma. Siiski ütles hinnang, et põhjaveehaarde mõju järvede tervisele peaaegu pole.
Asja võib valminud uurimistöö põhjal otsustades halvemaks muuta ka lähiajale kavandatud Viru kaevanduse sulgemine, kui sealset kaevandusvett enam järvede suunas ei pumbata.
Kui olukord Kurtna järvistuga on nii tõsine, nagu valminud uuring selgitas, peab tõenäoliselt sekkuma riik keskkonnaministeeriumi näol, et välja töötada haruldase järvestiku päästeplaan.