Euroopa Parlamendi roll on pidevalt kasvanud
17. veebruar 2014, 11:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlamendis langetatakse otsuseid, mis puudutavad Euroopa Liidu kodanikena meid kõiki.
Näiteks põllumajanduse valdkonnas on Euroopa tasandi õigusaktidel palju olulisem roll kui riigisisestel seadustel. Euroopa Parlamendi valimiste kaudu on võimalus nende otsuste suunda mõjutada.
Euroopa Parlamendi valimised on olulised ka seetõttu, et ELi poliitilises süsteemis on Euroopa Parlamendi roll pidevalt kasvanud. Alates 1979. aastast, kui toimusid esimesed otsevalitavad europarlamendi valimised, on Euroopa Parlamendile antud lepingutega üle üha rohkem ülesandeid ja võimu.
Näiteks Euroopa Liidu eelarvet pole ilma europarlamendi heakskiiduta võimalik vastu võtta. Eelarve on aga üks olulisem poliitika kujundamise ja juhtimise vahend.
Euroopa Parlamendi valimised on olulised, kuna 2014. a valimiste järel kogunev europarlament kinnitab ametisse uue Euroopa Komisjoni presidendi.
Euroopa Komisjoni presidendi tulek enim hääli saanud Euroopa Parlamendis esindatud poliitilise jõu hulgast määratleb ELi poliitilise arengusuuna järgmiseks viieks aastaks. Samuti peavad kõik Euroopa Komisjoni volinikukandidaadid enne ametisse saamist läbima avaliku kuulamise Euroopa Parlamendis. Mitte kõik kandidaadid pole parlamendi heakskiitu saanud. Seega on europarlamendil tähtis roll Euroopa Liidu poliitiliste liidrite valikul.
Europarlamendi valimiste lähenedes koguvad tuure ka arutelud Eesti järgmise voliniku üle Euroopa Komisjonis. Võib üsna kindel olla, et hiljemalt kesksuveks on Siim Kallase kabinetiuksel Brüsselis juba uus nimesilt.
Voliniku koha jaotus pole Reformierakonna ja IRLi koalitsioonileppes fikseeritud, mistõttu on sisutu, isegi ebakultuurne rääkida mingist varasemast kokkuleppest või poliitilisest kultuurist. Aga tegelikult peaksime üldse tõstma oma pilgud parteipoliitikast kõrgemale. Eesti volinikukandidaat tuleb valida teadmiste ja kogemuste, mitte parteilise kuuluvuse järgi.
Nagu praegu, nii on ka tulevikus komisjonis nii konservatiive, liberaale kui sotsialiste. Kokkuvõttes on tegemist keerulise tasakaalu saavutamisega poliitiliste jõudude ja liikmesriikide vahel.
Praegu on komisjoni 28 volinikust 13 EPP (konservatiivid), 8 ALDE (liberaalid) ja 7 S&D (sotsialistid) partei liiget. Nagu näha, on liberaalid silmapaistvalt tugevalt esindatud.
Volinike mõjukus ei tulene tegelikult parteilisest kuuluvusest, vaid ennekõike isikuomadustest, kogemustest, sidemetest, töövõimest. Eriti väikeriigi puhul on särav kandidaat eelduseks, et volinikule saadakse oluline vastutusvaldkond.
Ei tasu unustada, et iga volinikukandidaat peab läbima kuulamise ja usaldushääletuse europarlamendi ees. Ajalugu on näidanud, et päris kõik kandidaadid europarlamendi toetust ei saa. Et ka uues europarlamendi koosseisus ei ole ühelgi parteil absoluutset enamust, peab iga volinikukandidaat saama ka konkureeritavate poliiterakondade toetuse. Jällegi mängivad keskset rolli kandidaadi isikuomadused, tema maine ja sisulised vastused.
Eesti riigil on tegelikult väga palju positiivseid eeldusi, et küsida Euroopas väärikaid positsioone. Meil on kodus asjad korras (toimiv Põhjala), me kuulume Euroopa tuumikusse (eurotsoon), meil on n-ö uutest liikmesriikidest kõige edumeelsem maine. Eeldused on loodud, nüüd tuleb nad õigesti ära kasutada. Eesmärk peab olema Eesti kui väikeriigi erikaalu tõstmine Euroopa Liidu institutsioonides.
Igal juhul võiks Eesti voliniku valimisel lähtuda põhimõttest, et tegemist on nii tuntud poliitikuga, et tema nime ei pea Euroopa pealinnades guugeldama.