/nginx/o/2019/12/18/12819308t1h4005.jpg)
Põhjarannik on mitu korda kirjutanud Ida-Viru eesti koolide lisaraha küsimisest, sest vene kodukeelega laste hulk aina kasvab ja paljud neist vajavad eesti keeles õppimises lisatuge. Esmaspäeval vastas haridus- ja teadusminister Mailis Reps riigikogu liikmete samateemalisele arupärimisele. Teeme küsimustest-vastustest väikese kokkuvõtte.
Maris Lauri (Reformierakond):
"Ida-Virumaal, aga paljudes teisteski Eesti piirkondades, kus mitte-eestlasi elab rohkem ja tihedamalt, on juhtunud see, et eesti koolidesse tuleb neid järjest rohkem õppima. Kuna nende kokkupuuted eesti keelega on olnud napid, ei ole nende keeleoskus piisav, et tulla seal õppimisega toime.
Praegu jagab valitsus tuge üksnes nendele lastele, kes õpivad vene koolides (keelekümblusklassidele, uusimmigrantidele − toim.), aga mitte nendele, kes õpivad eestikeelsetes koolides ehk kus on kõige kiirem ja parem keeleõpe. Mida plaanitakse teha, et seda probleemi lahendada?"
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond):
"On loomulik, et seal, kus õpivad erineva kodukeelega lapsed, on õpetajal vaja uusi ja aina muutuvaid pädevusi. Sihtasutusel Innove on mitmekeelse hariduse keelekümblusmetoodika keskus, mis pakub õpetajatele ja koolimeeskondadele erisuguseid koolitusi ja nõustamisi. Eesti õppekeelega koolide ja õpetajate huvi täienduskoolituse vastu on oluliselt kasvanud. Näiteks 2019. aastal oli lõimitud aine- ja keeleõppe koolitusel osalenud õpetajatest kolmandik juba eesti õppekeelega koolidest.
Samuti pakub keskus õpetajatele, kes töötavad eestikeelses õppes muu kodukeelega õpilastega, eraldi nõustamist ja õppevaraalaseid konsultatsioone."
Maris Lauri:
"Te vist ei jaga selle probleemi suuremat olemust. Need koolitused, jah, aitavad neid õpetajaid, kes on alles sattunud sellesse olukorda, või kui neid õpilasi on klassis vähe, alla 10 protsendi. Kui neid on rohkem − 20, 30, 40, 50, 60 protsenti −, siis need meetodid enam ei aita. Seal on vaja väiksemaid rühmi, individuaalset lähenemist, see kõik eeldab rahalist tuge."
Mailis Reps:
"See on ju väga vahva, et venekeelne elanikkond usaldab Eesti haridussüsteemi ja teeb need otsused, eriti olukorras, kus ongi sellel koolil väga suur väljakutse. See ei ole küsimus ainult Valgas ja Ida-Virumaal. On neid piirkondi, kus ammu enam keegi ei mäletagi, et kunagi on olnud venekeelne kool.
Eks need koolid on parimat praktikat omavahel jaganud, teinud väikseid rühmi, loonud individuaalseid õppekavasid. Täna, jah, lisakoefitsienti ei ole selle eest ette nähtud. Vähemalt seni on jäänud peale arvamus, et kodune keel ei ole see alus, mille järgi öelda, et sel lapsel on õpiraskused.
Nüüd küsimus, et kui keelekümblusele tulid ühel hetkel lisakoefitsiendid ja nad on ajalooliselt nii jäänud, siis kas selline koefitsiendisüsteem peaks laienema. Koolidest tuleb aina rohkem signaal, et need lapsed hajuvad mööda klasse ja koolid kui sellised vajavad tugimeetmeid.
Ega küsimus ole täna lihtsalt see, et andke teatud koolidele lisaraha, vaid et puudu on süsteem."
Katri Raik (SDE):
"Ka mina olin üllatunud, kui sain aru, et Ida-Virumaal on kaheksa eesti kooli ja ainult kahes on venekeelseid lapsi vähem kui 25 protsenti. Tegelikult on eestikeelse kooli toetamine Ida-Virumaal oluline mitte ainult venekeelsetele lastele, vaid ka eesti lastele mõeldes. Koolijuhtide ühendus, Ida-Viru koolijuhtide ühendus on küsinud 200 000 aastas kõigi nende kuue kooli peale, et eelkõige palgata teist õpetajat või tugispetsialisti.
Teie käsutuses on eelarve, kus eesti keele õppele ja eestikeelsele õppele on ligi 7−8 miljonit. Kas siiski oleks võimalik raha ümber jagada sellisel viisil, et need Ida-Virumaa koolid saaksid selle toetuse järgmisel aastal? Ajal, kui seda süsteemi, nagu te õigesti rõhutate, välja töötatakse."
Mailis Reps:
"Eks see suurusjärk 7−8 miljonit umbes on. Selles on arvestatav osa sealsamas Ida-Virumaal välja kujunenud koole, keda on ajalooliselt väga pikka aega toetatud (Narva ja Sillamäe eesti õppekeelega koolid − toim.). Kas ettepanek on nendelt ära võtta ja teistele anda? Piirkonda tundes ma arvan, et sealt mitme miljoni ümbertõstmine ühelt teisele on väga keeruline.
Nüüd muust lisarahast. Kindlasti jätkame lasteaia programmi. Teise õpetaja mõte, mida Ida-Virumaa koolid välja toovad, on seesama, mis on selles pilootprogrammis algusest peale olnud. Üks lahendustest ongi kaks õpetajat klassis. See tähendab, et üldine õppetöö on üles ehitatud omas rütmis ja teine õpetaja toetab neid, kellel on sel perioodil tuge vaja."
Riho Breivel (EKRE):
"Olles ise (Toila) gümnaasiumi direktor olnud − seal on just needsamad probleemid −, võin oma kogemusest öelda: need lapsed, kes räägivad kodus teist keelt, on koduse õppimise probleemidega ka pahuksis, sest oma vanemad ei suuda neid aidata. Mul oli idee viia pikapäevarühmadesse sisse lisaõpetajad, kes suudaksid neid õpetada, aga see tähendab jälle koolile lisaraha vajadust."
Mailis Reps:
"Ma arvan, et see on üks positiivne võimalus, et toetada pikapäevakooli või sellist järeltuge, et läheneda individuaalselt lastele, kellel võib-olla koolitundides jääb midagi arusaamatuks.
On need koefitsiendid või lisaõpetaja teema − kõik võimalused tuleks rahulikult läbi vaadata. Üks võimalus on läheneda Ida-Virumaale eraldi, aga pigem on koolirahvalt tulnud väga tugevalt signaal, et kui leitakse mingi mudel, peab ta olema avatud kõigile."