Kiviõli kooli nelja õpilase isa "Armastuskiri Viktor Rauamile"

Uljam Teuli.

FOTO: Erakogu

Kiviõli 1. keskkoolis õppiva nelja lapse isa Uljam Teuli pöördub vastulauses Lüganuse vallavanema Viktor Rauami arvamusloole "Lahkuminekut saadavad enamasti emotsioonid" tema poole sõnadega: "Tunnista ausalt, Sa saad aru küll, et eksisid, aga mida aeg edasi, seda rumalam on öelda, kui rumal Sa olid, et oma eksimust ei tunnistanud."

Tere! Nagu näha, siis Sinu poolt palgatud suhtekorraldusfirma arvas, et ega ei ole mõtet rahva ette oma vabandusega astuda, sest tõenäoliselt õnnestub vabandus uuteks solvanguteks vormida. Mõistlikum oleks kõik kirja panna, see on selline kontrollitav tegevus – parandad kirjavead ära ja ongi tore.

Seda kirja lugema asudes arvasin ma, et äkki see ei ole Sinu kirjutatud vaid suhtekorraldusfirma ise tegi selle valmis – sellise korraliku. Aga nüüd kui lugesin lõpuni, siis ma ei usu, et nad oma töös nii halvad on – see on ikka Sinu kirjutatud. See on lihtsalt nii halb! Tahad teada miks? 

Mind ei huvita poliitiline võitlus, sest mina võitlen OMA huvide eest ning võin seda teha sirge seljaga. Vallavanem, kes võitleb OMA huvide eest, peaks aga minema ja võitlema kusagil mujal, sest sel juhul ei ole ta MINU vallavanem.

Vaata, lugu on niimoodi, et igaühel on omad oskused ning mitte keegi ei suuda igas asjas olla tugev. Mõni oskab küll väga palju asju, aga oleme ausad, pole sellist inimest olemas kes oskab kõike. Ja kõige parema tulemuse saab siis, kui inimene ise ka tunneb ära, mis teda huvitab ja mida ta kõige paremini oskab. Kindlasti kõik ei jõua oma elus selle tundmiseni ning seetõttu ei saada neid ka edu. Nad tegelevad kogu aeg otsimisega. 

Mina kuulun nende õnnelikke hulka, kes on leidnud oma tugevuse ning saan sellega ka oma nõrgad küljed ära kaetud. Nimelt, ma olen väga halb jutumees. Noorpõlves tüdrukutega oli väga keeruline jutule saada, sest kes ikka tahab suhelda mehega, kes kokutab ning ajab seosetut juttu. Õnneks tuli appi riik, kes suunas mu ajateenistusse ning seal oli kõige toredam meelelahutus sõnu pliiatsiga paberile kraapida. Kui oleks ainult kellele? Nii algasidki otsingud ning minu oskused ennast sõnadega paberil väljendada päädisid sellega, et hetkel olen ma õnnelikus abielus ja nelja lapse isa, kes kõik käivad Kiviõli 1. keskkoolis. 

Nägid Rauam, kuidas ma oma kirja alustasin – isikliku kogemusega mis sisaldab midagi meeldivat. Mitte kuulujutuga “Räägitakse, et enne taasiseseisvumist…”. Kedagi ei huvita kuulujutud. Praegu rajad Sa oma argumendid kuulujuttudele, täpselt samamoodi nagu tegid oma otsuse koolijuhi vallandamise suhtes.

Kindlasti oled kuulnud, mismoodi käib otsustamine. Ma ei ole avastanud küll ühtegi viidet sellele, et sa oleksid seda meetodit ise kunagi kasutanud, aga ideaalis võetakse kokku kõik argumendid, poolt ja vastuhääled ja seejärel kaalutakse neid oma otsuse tegemisel. Täpselt samamoodi toimub kohtumõistmine.

Küsi oma valimisliidu esileedilt kellega te ühiselt vanast Lüganuse vallast uude saabusite nagu indiaani sõjakisa saatel – OMA Valla Eest. Samasugune suhtumine on jäänud. Võideldakse mingsuguste OMA asjade eest, aga kuna vallavanem on MEIE, siis peaks ka suhtumine olema selline. Praegu on samasugune tunne, nagu meil oleks president, kes kuuluks erakonda ja siis igal pool agiteeriks ainult OMA erakonna vaateid. Mina oleks täiesti selle poolt, kui meil oleks palgaline vallavanem, kes oskab oma tööd, sest praegune vallavanem on lihtsalt väga halb poliitik ning veel halvem vallavanem.

” Ma olen aga veendunud, et koolijuhi parteilise kuuluvuse silma torkav demonstreerimine ja parteielu korraldamine koolimaja seinte vahel pole õige “ 

Kindlasti mäletad seda, kui Heidi Uustalu ütles, et ei mäleta millal vallavanem viimati koolis käis, sest oma vastulauses olid sa sellele vastusele koha leidnud, et 1. septembril olid kindlasti kohal ning halvustasid, et direktor seda ei mäletanud.

Ka mina mäletasin seda, lõikasin välja selle osa kõnest, kus Sa ütlesid, et vahel ei tea isegi, mida toob homne päev. Väga illustreeriv näide antud juhtumi valguses, sest just samasugune oli Sinu käitumine vallavanemana, kui kõikide poliitiliselt neutraalsete inimeste jaoks lasti koolidirektor lahti just nimelt järgmine päev ( https://teuli.net/?p=6855 ).

Mina pidasin Heidi Uustalu väljaütlemist küll pigem vihjeks, et ega ta koolipidajana koolis küll ei käi. Seega see väljaöeldud seisukoht, et koolijuht kuidagi silmatorkavalt oma parteilist kuuluvust demonstreerib koolimaja seinte vahel, ei ole vallavanema avastatud. Räägime jälle kellegi kuulujuttudest? 

Samamoodi ei ole ehk kohatu meelde tuletada oma ütlust, et kui teistes koolides olid Sa oodatud külaline, siis Kiviõli 1. keskkool suhtus Sinusse vaenulikult. Kas kunagi pole tekkinud mõtet, miks see nii on? Heidi Uustalu on süüdi?

Äkki tuleb meelde KRR [sõltumatu sotsiaalmeediakanal Kiviõli Rahva Ringhääling], mida sinu valimisliit eesotsas Marja-Liisa Veiseriga lausa kohtuga ähvardas, kui kooli abituriendid tahtsid poliitikast osa saada ning palusid kõikidelt erakondadelt, valimisliitudelt ja üksikkanditaatidelt intervjuud. Selle asemel, et noortele oma seisukohti tutvustada ning neid kaitsta, asuti rünnakule.

Mis sa arvad, millised lapsevanemad käivad kõige rohkem koolis? Loomulikult 1. klassi lapsevanemad, sest see on uus ja huvitav kogemus ning laps vajab siis kõige rohkem tuge, sest ka tema jaoks on see päris suur elumuutus ja kestab päris kaua.

Hiljem kui kool muutub juba rutiiniks, siis ei vaja lapsed enam oma vanemat sinna ning ega lapsevanem ka ei kipu. Ja nii võõranduvad lapsevanemad koolist - kui keskkooli osas on 40 lapse peale  kokku ehk  4 lapsevanemat kes käivad kooli saadetud teateid lugemas. Numbrid võivad olla veidi üldistatud, kuid suhe on sama.

Loomulikult keskkoolis on sisuliselt täiskasvanud inimesed ning lapsevanemad tunnevad, et nende töö on tehtud. Tegelikult on sama suhe ka praegu vallakodanike ja vallavanema vahel – mis mina ikka siin teha saan, nagunii otsustavad teised.

Ega mina ka ei saa oma täiskasvanud lapsele öelda, mida võib teha ja mida mitte - juhul kui seadust ei rikuta. Kuid ma ei pea vait olema ning jätma ütlemata, mida mina asjast arvan.

Ja selle üle olen ma uhke, et kõik mida ma inimese kohta ütlen, julgen ma korrata ka tema enda ees. Kui see tundub enesekiitmisena, siis selle tõestuseks on mul piisavalt tunnistajaid, et minu leksikonis selline sõna nagu tagasihoidlikkus puudub. Paljud peavad seda ebaviisakuseks, aga mina leian, et ebaviisakas on rääkida kellegi kohta midagi, mida sa ei julge talle pärast otse öelda. 

Niisiis, ei ole tegelikult vahet, kas tegemist on 1. klassi lapsega või abituriendiga. Suhtumine peab olema sama, arvamus peab olema argumenteeritud ning see peab olema välja öeldud.

Samamoodi ei ole ma kunagi näinud põhjust, miks alguses hoolida oma pereliikme käekäigust rohkem ja pärastpoole vähem. Siin tuleb vahet teha sellel, et tegemist pole iseseisuvmise takistamisega, vaid sa lihtsalt tead millega sinu laps tegeleb.

Kuna ma olen selle hoolimise osavalt sidunud oma hobiga, siis paljud inimesed on imestanud, et ma tegelikult ei töötagi koolis. Seega võin öelda, et ma natukene tean, mis koolis toimub. Oma kogemuste põhjal ning ka teiste ütlustele tuginedes, ei ole sellist asja kunagi olnud, et direktor on oma parteilist kuuluvust silmatorkavalt demonstreerinud.

Tõenäoliselt on seda juhtunud volikogus, kus taoline käitumine on õigustatud. Aga sel juhul ajad Sa juba ise rollid väga segamini, seda ei tee mitte Heidi Uustalu! 

Võtame lause: ” Vinni teatas, et 13. novembril 2019 loodi Kiviõli/Lüganuse Reformierakonna noortekogu”.

Ma käisin koolis ning rääkisin Erik Jürgensoniga ning ta oli häiritud sellest, et keegi ei tule algallikate juurde, sest ta oli 20 aastat tagasi Reformierakonna Noortekogu loomise juures. Väidetavalt pöördusid Enno Vinni poole ka lapsevanemad, kuid nende avaldusi ei ole keegi kunagi näinud, on jälle ainult kuulujutud. 

Selles kohas algas vallavanema roll kohtumõistjana. See on väga vastutusrikas amet, kus eksimisruumi ei ole. Selles rollis põrusid Sa täiega. 

Igaüks saab lõppkokkuvõttes aru, et Sa ei üritanudki olla kohtumõistja nagu demokraatlikus riigis kohane. Tegemist oli kohtumõistmisega selle Sinu nõukogude aja stiilis toodud näite põhjal, mille mineviku varjud nüüd otsustamisel põhirolli mängisid – leiame piisavalt vigu, et inimene süüdi mõista.

Seda teeb inimene, kes ei oska isegi seaduseid lugeda. Väga suur vahe on selles, kas tehakse koolis poliitilist propagandat või kasutatakse ruume. Sellest oli ka õiguskantsleri kirjas juttu, aga Sa vist ei viitsinud lõpuni kirja lugeda, sest kohe alguses oli lause, et õiguskantsler ei võta algava kohtuvaidluse eel seisukohta.

Tunnista ausalt, Sa saad aru küll, et eksisid, aga mida aeg edasi, seda rumalam on öelda, kui rumal Sa olid, et oma eksimust ei tunnistanud.

Aga kas on olnud korraks ka selline tunne, et kui veel kauem venitada, siis läheb kõik jälle iseenesest korda?

Kas ei ole tekkinud sellist tunnet, et päris paljud inimesed enam ei räägi sellest, et Heidi Uustalu peaks direktoriks tagasi saama, vaid sellest, et Viktor Rauam peaks vallavanema ameti maha panema? 

Vigade leidmine ja hukkamõistmine pole kunagi probleem. Andestamine on. Andestada ei saa kunagi inimesele kes pole tunnistanud, et ta eksis. 

Näha on, et 2017. aasta valimiste-eelne süüdistus Heidi Uustalule on ära langenud ning nüüd on välja otsitud uued asjad. Tuletan siiski meelde, et tegemist oli kohtumõistja rolliga, kus langetatud otsus on kindlatele argumentidele seatud. Kõik argumendid mille alusel otsus on tehtud, on kirjas 5. detsembril vallavalitsuse poolt levitatud pressiteates.   

Seal pole midagi kirjas nendest süüdistustest, mis on nüüd lauasahtlist välja võetud – see, et direktor käis USAs või ei olnud nõus rahaliste vahendite ümberjagamisega. Esimese argumendi kohta, kus on kirjas, et menetlus on pooleli, ei ole midagi öelda, sest sellega on kõik öeldud – vastust ei ole ja seega ei saa seda kasutada.

Teise vaidluse puhul on tegemist loomuliku vastuseisuga. Mina poleks ka nõus olukorraga, kus kuue aasta jooksul, mil Viktor Rauam on vahelduva eduga olnud Lüganuse vallavanem, ei ole ta suutnud lõpuni viia koolide reformi ning jätkab raha põletamist.

Kui direktor suudab kooli nii atraktiivseks teha, et kooli tulevad noored õpetajad ning lapsevanemad tahavad oma õpilasi sellessekooli panna ning ta  teeb seda nii edukalt, et kool saab hakkama iseenda majandamisega, siis teeb ikka pahaseks küll ja tekib tahtmine tema teenitud viljad jagada laiali nendele, kes ei saa oma majandamisega nii hästi hakkama. See meenutab vist jälle natukene seda ajaperioodi, mis pidi Sinu sõnul läbi olema, aga millele oled nii kindlalt oma käitumise seadnud.

Ükski rahaline raskus mis valla pisikesi koole kimbutab, ei ole tulnud tänasel päeval. Samasugused raskused kimbutasid koole juba ka 12 aastat tagasi, kui Maidla põhikool maksis lapsevanematele selle eest raha, et nad oma lapsi sinna kooli paneksid ja rääkisid, kui palju maksab ühe õpilase koht koolis võrreldes mõne teisega.

Selline kulutase on olnud aastaid ning jätkuvalt otsitakse kattevahendeid, sest vald ei ole suutnud aastate jooksul näidata sirgeselgsust ja riigimehelikkust, et teha valusaid otsuseid. Seda vähem usun ma seda, et täna on see riigimehelikkus tekkinud ning tehakse valusaid otsuseid meie kõigi hüvanguks. 

Kas ma olen nüüd kõik hingelt ära rääkinud? Kindlasti mitte. Tegemist on lihtsalt väikese analüüsiga ning näidetega, kui halvasti on oma tööd tehtud ning kui kiivalt hoitakse kinni oma kohast.

Arusaamatu on, miks seda kõike tehakse. Kas tõesti ainult poliitilise võitluse pärast? Võimalik. Mind aga ei huvita poliitiline võitlus, sest mina võitlen OMA huvide eest ning võin seda teha sirge seljaga. Vallavanem, kes võitleb OMA huvide eest, peaks aga minema ja võitlema kusagil mujal, sest sel juhul ei ole ta MINU vallavanem.

Seda kõike ütlen ma armastuskirjas vallavanem Viktor Rauamile, sest tahan talle head ning asjad muutuksid kõikide jaoks paremaks.

Ilma emotsioonideta! 

Lugu on avaldatud Uljam Teuli blogis teuli.net

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles