JUHTKIRI Alanud õppeaasta on suur küsimärk

Jõhvi põhikooli avaaktus toimus Jaama tänava asuva ajutise koolimaja hoovis. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Sellist õppeaasta algust meie hariduse ajalugu vaevalt mäletab, kui rängad sõdade ajad välja arvata. 

Muidugi, eks tänavunegi 1. september oli paljudele eriline. Kel esimest korda kooli minna, kellel aga viimane õppeaasta. Ent tavapärane pole alanud kooliaasta kindlasti kellelegi. Just seetõttu, et kooliaasta algul räägitakse kooli algusega seoses vaat et rohkem koroonaviirusest kui õppetöö sisust. Õigemini räägitakse enim sellest, kuidas praegustes oludes õppetööd kõige mõistlikumalt korraldada, et oleks ohutu. 

Eelmine õppeaasta lõppes ju kah tavatult ning siis arvasid paljud, et küllap sügiseks on kõik möödas ja koolitöö läheb rööbastesse iseenesest. Teistmoodi on nüüd see, et koolidele ei anta ülaltpoolt juhiseid, kuidas oma õppetööd korraldada, et riskid oleks minimaalsed. Ministeeriumi poolt on antud vaid üldised juhised.

Mõned on koolijuhte ka kritiseerinud selle eest, et seoses koroonariskiga ootavad nad ülaltpoolt juhtnööre, et koolid peaksid justkui ise olema valmis otsustama. Aga siinkohal on keeruline kriitikaga nõustuda, sest koolijuhid ei ole epidemioloogid ega meditsiiniala eksperdid, kes teavad nippe, kuidas kurja viirust kõige paremini haridusasutusest eemal hoida. Seda enam, et selle viiruse kohta on veel palju teadmata ka asjatundjatel.

Olukord on praegu segane nii õpilaste, õpetajate kui ka lastevanemate seisukohast, sest see, kuidas hakkab käima õppetöö, on suur küsimärk ja sõltub paljuski edasistest arengutest. Ent seda enam tuleb kõigile soovida head ning turvalist kooliaastat!