Anvar Samost: riigikogul on veel lootust

Anvar Samost, ajakirjanik Foto: ERR

Kuigi riigikogu viimaste aastate roll ei anna rahvasaadikutele põhjust uhkust tunda, võib abielu rahvahääletuse otsuse menetlemisel ajaga väljakujunenud heast parlamentaarsest tavast kinnipidamine anda märku, et kõik pole veel kadunud.

Riigikogus käib suuremate vaidlusteta tihti aasta tähtsaimaks seaduseks nimetatava riigieelarve eelnõu arutamine. Ööl vastu eelmist neljapäeva läbis see teise lugemise. Läbirääkimistel võttis sõna 25 saadikut ja siis tegid Reformierakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon − opositsioon − ettepaneku teine lugemine katkestada. Poolt hääletas 41 ja vastu 54 seadusandjat ehk vähemalt oli hilisel kellaajal riigikogu enamus suures saalis kohal.

Kui tavaliselt on valitsus eraldanud katuserahaks kokku neli miljonit eurot, siis nüüd, kohalike valimiste aastal on riigikogu liikmetel võimalik oma eelistusi näidata kokku lausa kuue miljoni euro eest. Jah, see on iroonia, aga samas kurb tõde rolli kohta, kuhu parlament täitevvõimu kõrval Eestis on jäänud.

Niisugusele taustale tekivadki sellised naljad nagu see, mida suhtekorraldaja Andreas Kaju päev varem Twitteris levitas: "Parlamendi olulisusest Eestis väike anekdoot. 2021 riigieelarve kohta esitati parlamendis 43 muudatusettepanekut, mitte ühtegi ei arvestatud. See, et ei arvestatud, on muidugi riigikogu enda otsus."

Tõesti, teisel lugemisel esitatud 44 muudatusettepanekust leidis toetust vaid üks: koalitsiooni ehk rahanduskomisjoni tehtud koondettepanek. Eks nii on läinud ka palju kordi varem, alati küll mitte samasuguse lakoonilise selgusega.

Aga paljud juba teavad: teise ja kolmanda lugemise vahel tuleb otsustamise hetk ka sõna otseses mõttes igal rahvasaadikul. Nimelt jagavad fraktsioonid siis ära katuserahana tuntud regionaalsete investeeringute summad. Iga riigikogu liige − ajaloolise traditsiooni kohaselt isegi need, kes ühtegi fraktsiooni enam ei kuulu − saab keskmiselt 60 000 euro ulatuses maksumaksja rahale rakenduse pakkuda.

Kui tavaliselt on valitsus eraldanud katuserahaks kokku neli miljonit eurot, siis nüüd, kohalike valimiste aastal on riigikogu liikmetel võimalik oma eelistusi näidata kokku lausa kuue miljoni euro eest. Jah, see on iroonia, aga samas kurb tõde rolli kohta, kuhu parlament täitevvõimu kõrval Eestis on jäänud.

Seni, kuni riigikogu ise ei julge endale sisukamat tööd võimaldavaid tingimusi rahva pahameele kartuses luua, pole ka mõtet oodata, et paljude keeruliste ja mahukate eelnõude menetlemisel midagi muutuks. Riigikogu liikmed, eriti opositsiooni poolel, ei jõua ilma personali ja muu toeta võistelda ministeeriumidega.

Lootuskiir, et parlamendil on säilinud eneseväärikus, lõi aga särama üsna ootamatust suunast.

Vähemalt praegu näib, et enamik erakondi, sealhulgas valitsuserakondade enamus, pole valmis abielu rahvahääletuse läbisurumise nimel aastakümnetega välja kujunenud Eesti parlamentarismi tavasid lõhkuma. Ja tagasihoidlikult oleks nagu samal positsioonil isegi EKRE liikmest riigikogu esimees Henn Põlluaas.

Nagu kolleeg Madis Hindre oma põhjalikus ülevaates ERRi portaalis leidis, on valitsuskoalitsioonil rahvahääletuse eelnõu obstruktsioonist möödaminemiseks üks õiguslikult kindel ja üks ebakindlam lahendus. Kumbki ei ole selline, millele vähemalt Keskerakond ja Isamaa tahaksid maine ja hääled kindlal käel alla panna.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine ei oleks esmakordne, aga seni pole mitte kordagi seadust muudetud üksnes selleks, et lahendada mõnda erakondadevahelist vastasseisu. Varem on sellekohase algatuse mitmel korral teinud  lausa kõik fraktsioonid koos.

Referendumi otsuse liitmine mõne muu eelnõuga selleks, et võimaldada selle sidumist valitsuse usaldushääletusega, oleks selgelt hea õigusloome tava rikkumine. Seda möönab ka Henn Põlluaas, ilmselt eeldades, et EKREgi pole igavesti valitsuses ning tulevikus ei taha nemadki mõne uue koalitsiooni teerulli alla jääda.

Omalaadne saatuse iroonia väljendub aga asjaolus, et ainsad riigikogus − mitte valitsuse poolt − algatatud otsuse eelnõud, mida praegu menetletakse ja mille külge saaks rahvahääletuse punktid liita, pärinevad Reformierakonna fraktsioonilt.

Valija vaatest oleks hea uudis, kui lõpuks selguks, et riigikogu praeguse koosseisu liikmed pole kaotanud lootust, et mõni tulevane koosseis võib olla täitevvõimule hoopis võrdsem vastane ning selle nimel tasub jätta endale paar tuumanuppu.