JUHTKIRI Ratase valitsustel ei õnnestunud Ida-Virumaal murrangut teha

Jüri Ratas püsis peaministri ametis veidi üle nelja aasta. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kui Jüri Ratas moodustas pisut rohkem kui neli aastat tagasi oma esimese valitsuse, oli Põhjarannikul põhjust nimetada seda Ida-Virumaa jaoks unistuste valitsuseks, mis võiks selle piirkonna arengu uue hooga käima tõmmata. 

Aastaid enne seda peeti Ida-Viru üheks arengupiduriks kohaliku võimu ja riigivõimu vastandumist. Alates 2016. aasta lõpust oli riigis võimul Keskerakond, kes valitses tol ajal ka suuremat osa Ida-Viru omavalitsusi. Kui liita ka tollasesse valitsusse kuulunud sotsid ja Isamaa, siis oli tegu kolme erakonnaga, keda toetas riigikogu valimistel üle 80 protsendi Ida-Viru valijatest. Et Ratase teises valitsuses oli sotside asemel EKRE, ei muutunud sellest seisukohast palju. 

Kirjutasime tookord, et kahju oleks, kui Ida-Virumaa jaoks unistuste valitsus läheks ajalukku kasutamata jäänud võimaluste valitsusena. Kahjuks on suures osas nii siiski läinud. Ida-Virumaa on olnud küll varasemast ehk rohkem tulipunktis ning positiivne on, et ka riigi investeeringuid on jõudnud siia mõnevõrra rohkem. 

Kuid suures plaanis ei ole selle ajaga murrangulist pööret paremusele õnnestunud teha. Tööpuuduse tase on endiselt ülekaalukalt riigi suurim, kinnisvara väärtus sama madal nagu ka tollal ning elanike arv väheneb samuti sama hoogsalt. Valimisprogrammides ja koalitsioonilepetes olnud mitmetest algatustest, nagu näiteks sisekaitseakadeemia kolimisest pealinnast Narva, rahvusvahelise infotehnoloogia kolledži rajamisest Ida-Virumaale, tuhande riigi töökoha ületoomisest siia, pole asja saanud. 

Nüüd tasub loota, et järgmine valitsus Ida-Virumaal neid arenguidusid, mis siiski said maha külvatud, hoolitsuseta ei jäta, vaid ikka väetab ja omalt poolt ka midagi juurde külvab.