JUHTKIRI ⟩ Miks meie võimud räämas maju taluvad?

Foto: Matti Kämärä

Elumajade väljanägemine Ida-Viru linnades on väga erinev. Viimastel aastatel on pilt läinud veidi paremaks, kuid endiselt näeme siiski räämas ja koorunud värviga hooneid isegi peatänavatel.

See häirib linnaelanikke ja jätab halva mulje külalistele. Linnas võib ju olla kena ja uhke Euroopa Liidu toel valminud promenaad, kuid pildi rikuvad ära selle ääres kössitavad armetute fassaadidega majad, nagu näeme seda Kohtla-Järvel, Sillamäel või Jõhvis.

Meie linnad on liikluse usku ning selles teadmises on aasta-aastalt aina rohkem raha pandud teedesse ja tänavatesse, mis iseenesest ei ole vale. Inimestel peab olema mugav ja turvaline liigelda, olgu siis jalgsi, auto, ühissõidukite või rattaga. Kuid tundub, et omavalitsused pole kuigi kriitilised olnud, tegelemaks kogu linnaruumi korrastamisega. Aga arhitektuur on selle väga oluline osa. Kõik tahavad endale maksumaksjaid juurde saada olukorras, kus aastaid on siin tendents pigem vastupidine olnud. Miks on siis nii vaevaliselt läinud meie hoonete välimusega tegelemine?

Tundub, et siin on omavalitsuste ja hoonete omanike, eelkõige ühistute vahel vaikimisi kokkulepe. Kui omavalitsuselt küsitakse, miks on majad räämas, on hea vastata, et see pole linna/valla, vaid omanike teema. Samas pole paljudel ühistutel suutlikkust fassaadidega tegelda, kui vanades majades kulub raha muusse hädavajalikku investeerimiseks.

Täna kirjutame sellest, kuidas Jõhvi vald tahab lõpuks hakata fassaaditoetust jagama. Tegelikult pole asi ainult rahas, vaid ka võimu dialoogis majaomanikega. Ehk piisab mõnel juhul lihtsalt nõustamisest ja suunamisest?