JUHTKIRI ⟩ Uduajamise eest võiks tagantjärele vähemalt vabandada

Koalitsioonierakondade esimehed Lauri Läänemets (SDE, vasakul), Kaja Kallas (RE) ja Lauri Hussar (Eesti 200) pärast leppe sõlmimist. Foto: Madis Veltman

Eelmise aasta augusti alguses kirjutas Põhjarannik juhtkirjas, et ilmselt ei näe me seda, kuidas riigikogusse pürgivad erakonnad hakkavad valimiskampaanias üksteist üle trumpama selles, kes rohkem käibemaksu või tulumaksu tõstab, kuid samas on ka üsna selge, et maksutõusudest ei ole pääsu.

Riigi kaitsekulutusi tuleb tõsta. Energiakulud lähiaastatel ei lange. Suure inflatsiooniga sammupidamiseks tuleb riigil rohkem kulutada ka riigilt palka saavate inimeste töötasudele. Valimistel tahavad kõik erakonnad valijatele pakkuda uusi kompvekke, mis kõik maksavad. Märkisime, et seda kõike arvestades on tähtis, et erakonnad räägiksid enne valimisi ausalt ka sellest, mil moel nad kavatsevad katta riigi üha kasvavaid kulutusi.

Kaheksa kuud hiljem saab kahjuks tõdeda, et just nii läkski - maksutõusude kavatsused vaikiti enne valimisi maha, vaid sotsid rääkisid sellest ääri-veeri.

Ja nüüd, kui heldete lubadustega hääled koos, teevad valitsusliidu poliitikud üllatunud nägu: tohoo tonti, riigil on rahaga nii kitsas, et ei jää midagi muud üle, kui rahvas peab hakkama rohkem makse maksma ja kärpida tuleb neidsamu toetusi, mida suures osas samad poliitikud ise alles mullu kehtestasid. Rahapuudus on justkui taevast süllekukkunud ettekääne ka oma valimislubadustest taganemiseks. Jääb mulje, et tegu oleks justkui tulnukate erakonnaga, kes on äsja maamunale maandunud...

On selge, et valimiste eel aeti valijatele udu, et mitte kaotada hääli. Seda tegid sama hoogsalt ka opositsiooni jääjad. Nüüd võiksid nad kõik ühiselt vähemalt selle eest vabandada, aga mitte jätkata lollimängimist, et ei teadnud, ei osanud ette näha, kuni nii jabura jutuni, et põhiseadus ei lubanud maksutõusudest rääkida ja nii edasi...