SERGEI LOPIN ⟩ Hendrik Aguri käitumine seab kahtluse alla tema pädevuse
12. august 2023, 00:00
Kohtla-Järve linnavolikogu eelmisel istungil palus volikogu liige Hendrik Agur linnavalitsusel vabastada viivitamatult Kesklinna põhikooli direktori ametikohalt Julia Kalamajeva.
Oma nõudmist põhjendas ta haridus- ja teadusministeeriumi poolt linna koolides läbi viidud haldusjärelevalve tulemustega. Paraku ei süvenenud härra Agur ministeeriumi ettepanekutesse, ta lihtsalt ründas selle kontrolli taha peitudes kooli ja direktorit.
Ministeeriumi järelevalve tulemusi analüüsides toob Agur välja, et Kesklinna põhikoolis on suur protsent õpetajaid, kellel puuduvad vajalik kvalifikatsioon ja eesti keele oskus. Kuid põhjalikul analüüsil selgub, et võrreldes teiste samuti kontrollitud koolidega, pole Kesklinna põhikooli olukord sugugi nii nutune, kui Agur püüab kõiki arvama panna. Pealegi pole meie koolis nii palju vajakajäämisi, millega tuleks tegelda.
Tundub, et Aguril kui Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoril endal peaks kvalifitseeritud kaadriga kõik korras olema. Lähemal uurimisel aga selgub, et tema juhitavas gümnaasiumis pole kõik nii roosiline.
Ministeeriumi õiendis märgitakse ka palju positiivset, mille üle uhkust tunda, sealhulgas eesti keele õpetamise osas. Seal on toodud ka ettepanekuid kooli direktorile dokumentatsiooni korrastamiseks ja eesti keele õpetamise parandamiseks.
Vaatame, kas vastavad tõele Aguri väited, et meie kooli õpetajatel puudub vajalik kvalifikatsioon. Möödunud (2021/2022.) õppeaasta ametliku statistika järgi on Kesklinna põhikoolis nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate osakaal Eesti keskmisest isegi kõrgem: nimelt 93%. Eesti keskmine on tunduvalt madalam: riigi koolide õpetajatest vastab kvalifikatsiooninõuetele vaid 83%.
Hendrik Agur ei kõhkle kritiseerimast ka linna teiste koolide seisukorda: seal ei suudetavat ebapiisava rahastuse tõttu kapitaalremonti teha. Kuigi linnavolikogu saadikuna teab ta hästi, et linna munitsipaalkoolid pole aastaid saanud piisavat rahastust ei remondiks ega inventari ostmiseks. Ja hiljutine oma elukaaslase Kohtla-Järve riigigümnaasiumisse tööle võtmise lugu, mille eest Agur korruptsioonisüüdistuse sai ja trahvi maksma pidi, seab kahtluse alla tema pädevuse ja professionaalsuse Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktorina.
Vaatamata tänapäevase remondi puudumisele, on Kesklinna põhikooli õpilaste arv olnud alati stabiilne ning laste edukas osalemine piirkondlikel ja riiklikel aineolümpiaadidel ja -võistlustel näitab, et nende teadmiste tase on kõrge. Olen kindel, et kool jõuab 1. septembriks dokumentatsiooni ministeeriumi ettepanekutega kooskõlla viia.
Tundub, et Aguril kui Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoril endal peaks kvalifitseeritud kaadriga kõik korras olema. Lähemal uurimisel aga selgub, et tema juhitavas gümnaasiumis pole kõik nii roosiline. Haridusstatistika portaali haridussilm.ee andmetel oli Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õpetajatest 2020.-2021. aasta õppeperioodil nõutav kvalifikatsioon vaid 60 protsendil, 2021.-2022. aasta õppeperioodil aga vaid 67 protsendil.
Võtame võrdluseks naaberkooli − Jõhvi riigigümnaasiumi. Nimetatud perioodidel oli nõutavale kvalifikatsioonile vastavate õpetajate osakaal seal vastavalt 86% ja 82%. Seega selgub, et Jõhvi riigigümnaasium suudab leida kvalifitseeritud õpetajaid, samas kui Kohtla-Järve riigigümnaasiumi juhtkond ei tule selle ülesandega toime.
Võimude plaani järgi pidi Kohtla-Järve riigigümnaasiumist saama kogu Ida-Virumaa piirkonna noorte tõmbekeskus. Põgusat pilku statistikale heites võib aga kurvalt tõdeda, et see gümnaasium pole eriti populaarne ei Kohtla-Järve linna õpilaste ega ka lähipiirkondade noorte seas. Kui Kohtla-Järve riigigümnaasium pidulikult avati, oli õpilasi umbes 300, kuid vaid aastaga langes õpilaste arv 165 inimeseni. See langus jätkus ka järgmisel aastal.
Jõhvi riigigümnaasium seevastu hakkas juba oma töö algusest peale kokku tooma õpilasi üle kogu piirkonna − ka Kohtla-Järvelt, kui absurdselt see ka ei kõlaks. Näiteks 2022. aastal õppis selles koolis umbes 450 inimest, mis on kolm korda rohkem kui Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õpilaste arv.
Veelgi enam, selle gümnaasiumi juhtkonnalt ei kosta avalikke etteheiteid Kohtla-Järve õpilastele, et nende kultuuritase on ülimadal. Härra Agur seevastu kritiseeris Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomise esimestest päevadest peale pidevalt avalikult meie linna laste (ka tema kooli õppima tulnud õpilaste) madalat koolikultuuri. Skandaalsed väljaütlemised jõudsid regulaarselt meediasse ning riivasid linna lastevanemate tundeid. Tähelepanuväärne on ka see, et Jõhvi gümnaasiumi õpilased on viimastel aastatel saanud eesti keele riigieksamil paremaid tulemusi kui laialdaselt reklaamitud Kohtla-Järve gümnaasiumi omad.
Lisaks pidevale õpilaste äravoolule "lekib" Kohtla-Järve riigigümnaasiumist ka õpetajaid. Kolme aasta jooksul on sellest koolist lahkunud kümneid kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste. Ja mind ei lakka häirimast küsimus, kellele see gümnaasium üldse loodi. Tõesti, tekib tunne, et enamikule põhikoolilõpetajatest jääb kodulinnas keskhariduse omandamine kättesaamatuks unistuseks ja nad on sunnitud seda võimalust mõnest teisest linnast otsima.
Kas riigil on mõtet ülal pidada gümnaasiumi, kus on nii vähe õpilasi ja mille õpetajatel puudub vajalik kvalifikatsioon? Samuti jääb õpilaste rahulolu hinnang koolile viimase kolme aasta jooksul vahemikku 2,8-3,4 punkti. Loodan, et haridusminister Kristina Kallas pöörab tähelepanu sellele, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktori sõnad ja teod lõhestavad meie ühiskonda, tekitavad ebaõigluse tunnet ning loovad ebatervisliku tööõhkkonna.
Muidugi jääb meie linna haridussüsteemi valusaks momendiks õpetajate ebapiisav eesti keele oskus. Aga sama probleem on ka teistes Ida-Virumaa linnades ja Tallinnaski. Kahjuks ei ole riik 30 aasta jooksul suutnud tagada Eesti koolidele piisaval hulgal õpetajaid. Enamgi veel, kõigis riigi koolides napib tugispetsialiste. Aga kõik need küsimused on lahendatavad, kui meeskonnas on inimesed, kes on häälestunud koostööle, mitte ei kõiguta paati, nagu Hendrik Agur kahjuks pidevalt teeb.