MARIA RONK ⟩ Toila kooli kolmas valikuvõimalus

Maria Ronk, Toila gümnaasiumi vilistlane ja lapsevanem Foto: Mihkel Maripuu / Scanpix

MTÜ Toila Gümnaasiumi Heaks esindab neid lastevanemaid, kes soovivad korraga nii uut koolikeskkonda, kus oleks nüüdisaegne õpikeskkond, kui ka gümnaasiumiastme säilimist.

Oleme kõvasti vaeva näinud, et leida võimalusi tutvustada oma ideed − jätta alles gümnasiumiaste ja rekonstrueerida koolihoone. Kuid põrkume alati kokku põhjendustega "omavalitsuste asjadesse ei sekkuta" või "seda rahastust saab taotleda koolile ainult omavalitsus".

Seega võib järeldada, et praeguseks on tekkinud Toila vallas kolm gruppi inimesi oma ideedega. Üks ühine probleem on see, et vald pole tahtnud/osanud kogukonda päriselt kaasata. Protsess on käinud ligi aasta, aga sisulisi arutelusid on olnud väga vähe. Kõik toimub kuidagi näiliselt − kaasame kõiki, aga ärme gümnaasiumist räägi. Haridus- ja teadusministeeriumi pakkumist püütakse näidata ainukese võimaliku valikuna. Nii paistab see mulle, olen osalenud peaaegu kõikidel "kaasamistel".

Venemaa kodanikel omavalitsuste valimistel hääletamise ärakeelamine pidi olema võimude jaoks keeruline, aga eesti keele ja kultuuriga gümnaasiumiastmete sulgemine Ida-Virumaal on lihtne.

Lootsin oktoobris peetud lastevanemate üldkoosolekuni, et vald võtab kogukonna kokku ja arutab gümnaasiumihariduse jätkamise võimalusi. Nendeks oleksid riigigümaasiumi filiaal, eragümaasium, kooli järkjärguline rekonstureerimine, kogukonna panus gümnaasiumisse jne.

Konsultatsioonifirma Cumulus Consulting korraldatud kaasamisseminaridel oleme oma arvamused kirja pannud, aga sinna on need ka jäänud. Nendega pole arvestatud.

Lastevanemate koosolekul sai mulle selgeks, et vallavalitsusel on silme ees selge siht − riigi pakutav raha tuleb kindlasti vastu võtta. Iga hinna eest.

Pärast seda kutsusin kokku lastevanemad, et arutada alternatiivseid võimalusi. Nii tekkiski grupp lastevanemaid, kes toetavad seda kolmandat varianti.

Ka mina olen Toila gümnaasiumis õppinud 12 aastat ja minu kaks last õpivad siin praegu.

Kui ma viibin Ida-Virumaa erinevates kohtades, eestikeelsetes kogukondades, tulevad inimesed ligi ja avaldavad meile toetust. Nad loodavad meie peale ja ütlevad, et kui keegi suudab Ida-Virumaal eestluse päästa, siis on see Toila.

Meile on pandud kõrged ootused. Mitte ainult Toila, vaid kogu Ida-Virumaa eestluse eest seismine. Nende inimeste kurbus ja meeleheide on silmadest näha. Nad toetavad meid, et säiliks viimane eesti keele ja kultuuriga gümnaasium Ida-Virumaal. See on suur koorem kanda.

Kui koolis kiusatakse lapsi nende vanemate kodanikujulguse pärast, siis tehakse seda ka nende lastega, kelle vanemad soovivad gümnaasiumiastme säilitamist.

Õnneks ei ole see hirm mind tagasi hoidnud. Seisan jätkuvalt oma laste ja Toila valla parema tuleviku eest. Kuigi nii mõnigi lapsevanem on öelnud selle kohta, mida teen, et see on tühi vaev ja et vallavalitsus paneb gümnaasiumi nagunii kinni. Sellise arvamuse põhjenduseks tuuakse lasteaiateenuse lepingu lõpetamise otsus, mille puhul kogukonna arvamusega ei arvestatud ega otsitud võimalikke alternatiive.

Saan aru, et omavalitsustel on praegu rasked ajad ja raha investeeringute tegemiseks pole. Kuid uue põhikooli ehituseks on vallal vaja võtta laenu, mis arvutuste järgi on 2,7 miljonit (esialgne kooli ehituse kogumaksumus umbes seitse miljonit).

Kahjuks on teiste omavalitsuste koolide ehitused näidanud, et plaanitud summadega hakkama ei saada (näiteks Kaiu hariduskeskus, kus Rapla vallal tuli välja käia 4,8 miljonit, mis on kolm miljonit enam, kui esialgu arvestati). Mõne maja maksumus on kahekordistunud, mõnel juhul ka kolmekordistunud. Kui ehituse maksumus mingitel põhjustel kahekordistub, siis see jõuab 15 miljoni euroni ja Toila valla laenu suurus kolmekordistub.

Kui uue põhikooli ehitus läheb kallimaks, siis valla võetava laenuga saaks tegelikult ju ise otsustada oma koolivõrgu arendamise üle ja omas tempos kooli nüüdisajastada. Saaksime renoveerida vanema koolihoone ägedaks ja tänapäevaseks. Hiljem ehitatud kooliosa saaks kasutada, ilma et tuleks kohe gümnaasiumiaste sulgeda.

HTMilt oleks lootnud oma tegevustes paremat loogikat. Esmalt minnakse üle eestikeelsele õppele ning kui see toimib kenasti ja annab häid tulemusi, siis on mõistlik alustada eesti keele ja kultuuri keskkonnaga koolide sulgemist. Praegune hetk on lihtsalt väga vale nende koolide sulgemiseks. Samuti õpivad siin meie enda omavalitsuse muu emakeelega lapsed. Nad on kenasti lõimunud ja eesti keele selgeks õppinud, sest seda soodustab keelekeskkond.

Loodetavasti 20 aasta pärast on juba häid tulemusi näidata eestikeelsele õppele üleminekust ning Ida-Viru riigigümnaasiumid on muutunud eriti tugevateks eesti keele ja kultuuri kandjateks. Kuni selle ajani on meil oma kooli veel vaja.

Eesti valitsemisel käivad asjad kummalisi teid pidi. Siiani ei ole suudetud või tahetud ära keelata Venemaa kodanikel omavalitsuste valimistel hääletamist. Räägitakse, et see on keeruline ja kas ikka mõistlik. Aga eesti keele ja kultuuriga gümnaasiumiastmete sulgemine Ida-Virumaal on neile lihtne. Kelle huvide eest seistakse?

Kui tekib vastasseis, siis on tavaks, et kõik osapooled teevad mingeid järeleandmisi ja saavutatakse kompromiss. Siis jääks ka kogukond terveks, mitte ei lõheneks.

Leian endiselt, et Toila valla kodanikel peaks olema ka kolmas valik, mitte ainult uus põhikool või vana gümnaasium. Praegusel ajahetkel pole kumbki variant hea valik. Ootan osalemise ettepanekuid kõigilt rühmadelt, kes soovivad kompromissi leida.

Minu üks isiklik kompromissettepanek oleks HTMile, et tuleb käivitada uue põhikooli ehitus ja gümnaasium võib jätkata Toilas veel 20 aastat. Põhjuseks see, et meil on siin muust Eestist täiesti erinev olukord − eestlased on Ida-Virumaal vähemusrahvus.

Selleks võiksime sõlmida kolmepoolse koolirahu tähtajaga näiteks 20 aastaks.