Ida-Viru ettevõtlus ristteel
/nginx/o/2020/04/30/13077583t1h4fe4.jpg)
8. märts 2016, 22:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alanud aastal on Ida-Virumaa ettevõtluses kõik arengud võimalikud.
Võib juhtuda, et põlevkivisektori ettevõtted, olles ammendanud seni kogutud reservid, vähendavad järk-järgult tootmist ja tõmbavad veelgi koomale töökohtade arvu. Sama on sunnitud tegema nendega seotud ettevõtted, kelle ärimudel on ülesehitatud kohalikele suurettevõtetele teenuste osutamisele.
Sissetulekuta võivad jääda tuhanded inimesed, kes ostavad vähem kaupa ja tarbivad vähem teenuseid. See toob kaasa rasked ajad piirkonna väikeettevõtetele, kes on sunnitud tegevust kokku tõmbama. Selline võiks välja näha must stsenaarium.
On siiski võimalik, et kõik läheb hoopis paremini. Riik ja siinsed põlevkivi kasutavad suurettevõtted saavad üle vastastikusest umbusaldusest ning jõuavad pikaajalistele kokkulepetele, mis võivad kasu tuua mõlemale poolele. Olulisim ja enimräägitud on nähtavasti põhimõte, et turuhindade kõrgseisus nõustuvad ettevõtted riigiga kasumit rohkem jagama, hindade langedes on riik aga nõus maksude vähendamisega ettevõtetele hingamisruumi andma.
Lisaks on veel mitmeid teemasid, mis ehk uuesti ülevaatamist tahavad. Näiteks see, kuivõrd põhjendatud on elektrienergia täies mahus maksustamine taastuvenergia ja ülekandetasudega põlevkivitööstuse väärtusahela omatarbe kontekstis. Või siis kaevandustehnika ja tööstuse territooriumilt mittelahkuvate mootorsõidukite poolt tarbitava kütuse maksustamine aktsiisimaksuga.
On võimalik, et 2016. aasta toob kaasa struktuursed muutused, mida on ammu oodatud ja mille tulemusena siinne ettevõtlus muutub mitmekesisemaks ning sellest tulenevalt ka vähem haavatavaks ja stabiilsemaks. Nimelt langevad 2016. aastal kokku mitmed asjaolud, mis muudavad soodsaks uute ettevõtete tuleku Ida-Virumaale.
Ida-Virumaa on rahvaarvult üks Eesti suuremaid maakondi. Kahjuks on suur ka siinne töötute arv. Samas on põlevkivisektori ettevõtetes juba läbiviidud koondamiste tõttu praegu töötute hulgas päris suur hulk inimesi, kes on tehnilise hariduse ja vastava töökogemusega. See on aga just selline tööjõud, mille puuduse üle ettevõtjad mujal Eestis kurdavad.
Kvalifitseeritud tööjõu saadavusele peaks soodsalt mõjuma ka riigipoolne panustamine kutsehariduse arendamisesse ja Eesti Töötukassa valmisolek toetada ettevõtteid töötajate ümberõppel.
Oleme juba harjumas uudistega, et ühe või teise riigi keskpank alandas baasintressimäära nullini ja mõnikord on kuulda ka negatiivsest intressimäärast. Praktikas tähendab see seda, et pankade jaoks on raha hankimine laenuturgudelt odav, raha on palju ja pangad on valmis seda investeerimisprojektide finantseerimiseks välja laenama.
Odava raha kättesaadavusele peaks mõjuma soodsalt ka hiljuti Euroopa Investeerimisfondi, KredExi ning Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asutatud 60 miljoni euro suurune riskikapitali fondifond EstFund, mille kaudu peaks raha jõudma väiksemate ja algstaadiumis olevate investeeringute teostamiseks. EstFund toimib täiendusena juba olemasolevale Balti Innovatsioonifondi algatusele, mis on suunatud suurematele ning hilisemas staadiumis olevatele projektidele.
Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstuslade Arendus tööstusparkides Narvas ja Jõhvis on kogu infrastruktuur välja ehitatud, ettevõtjatel on võimalik omandada maa ning lühikeste tähtaegadega rajada vajalikud tootmisüksused. Loodetavasti muutuvad lähiajal ka suurettevõtete jaoks soodsamaks elektrivõrguga liitumise tingimused ja võrgutasud.
Viimaste aastate ehitushinnad ja tähtajad on püsinud stabiilsetena. Tihe konkurents ning Euroopa Liidu eelarveperioodidevaheline aeg annab hea võimaluse tulemuslikeks läbirääkimisteks ehitusettevõtjatega. Tänu uue programmiperioodi hangetele võib prognoosida olulist ehitushindade kasvu alates 2017. aastast.
See, kas realiseerub must stsenaarium või on oodata positiivseid arenguid, sõltub heast õnnest ja meist endist. Meist ei sõltu palju see, kas maailma riikide vahel kasvavad poliitilised pinged, kas maailmamajandus kasvab või hoopis kahaneb. Küll aga on meie teha see, kas riik ja ettevõtted usaldavad teineteist ja jõuavad vajalike kokkulepeteni või mitte.
Valitsuskabineti viimased otsused raskustesse sattunud põlevkivisektori ettevõtete maksukoormuse leevendamiseks annavad lootust, et riigil siiski on tahet ettevõtete olukorrast aru saada ja võimaluse korral neile vastu tulla.