Politseinike ja päästjate palgatõus suurendab turvalisust riigis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumil on pärast majanduskriisi algust esimest korda võimalik suunata sellises mahus rahalisi vahendeid ühiskonna turvalisuse suurendamisse.
Järgmise aasta eelarves on muu hulgas nähtud ette ka 8,67 miljoni euro eraldamine politseinike ja päästjate palgatõusuks, 900 000 euro suunamine ennetustegevuseks ning abipolitseinike ja vabatahtlike toetamine 695 000 euroga.
Inimene peab tundma end kaitstult nii linnas kui maal. Kui keegi tunneb muret, et just tema külas pole päästekomandot või et lähim politsei konstaablipunkt asub naabervallas, siis peab tal olema kindlus, et vajaduse korral jõuab abi temani kiiresti. Me pole nii rikkad, et panna igale tänavanurgale politseinikku valvama ja tööd ootama - meie ühist raha saab ka mõistlikumalt kasutada.
Järgmisel aastal suureneb korrakaitsjate kohalolek ja reageerimissuutlikkus üle Eesti märgatavalt.
Esiteks, palgareformi ja palgatõusuga suurendame politseinike ja päästjate sissetulekuid, mis avaldab selget mõju just maapiirkondades töötavatele elukutselistele. Näiteks tõstame kõigi piirkonnapolitseinike palgad vähemalt Eesti praeguse keskmise palgani (855 eurot), mis tähendab vähemalt 7protsendilist palgalisa.
Teiseks on järgmise aasta sihiks tõsta patrullide arvu üle Eesti vähemalt sajani. Arvestades kuritegevuse langevat kõverat viimaste aastate lõikes, oleks selline patrullide arv Eesti jaoks üsna optimaalse lähedal. Loomulikult tuleb hoida ka mõistlikku reservi ning valmisolekut astuda vastu igale katsele õiguskorda eirata ja inimeste turvatunnet kõigutada.
Kolmandaks peab politsei olema nähtav ja jõudma oma patrullsõitudega ka kaugematesse küladesse ning äärelinna hämaratele tänavatele. Järgmisel aastal võimaldab kütuse hinna tõusu leevendamiseks eraldatav raha ainuüksi politseipatrullidel läbida 1,3 miljonit kilomeetrit rohkem kui käesoleval aastal. Seda on peaaegu nii palju kui kaks korda Maalt Kuule ja tagasi. Teisest küljest aitab politseinikel pikemaid patrullsõite teha ka uuenev autopark - uued autod kulutavad vähem kütust ning vajavad vähem remonti.
Neljandaks on politseinikud selle aasta jooksul kolinud või kolivad uutesse hoonetesse neljas linnas: Jõhvis, Kuressaares ja Jõgeval, valmimas on politsei ja pääste ühishoone Narvas. Järgmisel aastal algab ka politsei ja päästeameti ühendhäirekeskuse ehitus Tallinnas Lasnamäel ja Tartus Annelinnas. See tähendab nii paremaid töötingimusi korrakaitsjatele kui mugavamat ja kiiremat teenindust kodanikele.
Ja loomulikult on selge, et kriminaalpolitsei tugevdamiseks jätkuvad järgmisel aastal olulised sammud, sest varjatud ja organiseeritud kuritegevust välja juurides võitleme samal ajal ka väiksemate kuritegude vastu. Kriminaalpolitsei saab juurde nii palgaraha, millega tõstetakse kõikide kriminaalmenetlejate palgad vähemalt Eesti praeguse keskmiseni, kui tehnilisi vahendeid.
Olen veendunud, et Eestis on selgelt vähe kasutatud ka seda jõudu, mis on kodanikes endis - see tähendab aktiivsust panna oma küla või lähikonna turvalisusele õlg alla vabatahtlike päästjate ja abipolitseinikena. Riik selleks sundida kedagi ei saa, küll aga luua võimalusi ja anda tuge.
Vabatahtlike päästekomandode arv läheneb jõudsalt juba sajale. Ka sel aastal alustas 14 uut vabatahtlikku komandot. Eestis on praegu 1238 vabatahtlikku päästjat, kõige rohkem on vabatahtlikke päästjaid Lääne-Eestis (üle 400) ja Põhja-Eestis (üle 350). Päästeameti 2013. aasta eelarves on vabatahtlikele mõeldud raha kokku üle 800 000 euro, mis on 75 protsenti rohkem kui oli tänavu ja kaks korda rohkem kui oli 2011. aastal (lisandub 350 000). Eriti väärib tunnustust aga vabatahtlike päästjate valmisolek reageerida väljakutsetele ka suurema meeskonnaga. Kuigi tulekustutustöödele kaasamisel saab päästeamet maksta kuni kahe vabatahtliku töötundide eest, on hiljuti vabatahtlikud kiirelt sündmusele reageerinud nii kuue kui kaheksa mehega, vastavalt Käru komandost Raplamaal ja Aegviidu vabatahtlikust päästekomandost Harjumaal.
Abipolitseinikke on tulnud sel aastal Eestis juurde 47. Kõige rohkem on vabatahtlikke korrakaitsjaid Põhja ja Lõuna prefektuuris ning nende ridade täiendamiseks tehakse pidevat tööd. Algava aasta eelarves on abipolitseinikele mõeldud raha kokku 345 000 eurot, mida on peaaegu kaks korda rohkem kui oli tänavu.
Kodukoha turvalisuse hoidmisel on oluline roll ka kohalike omavalitsuste, kodanikeühenduste ja kohalike politseinike-päästjate ühiselt langetatud otsustel. Suuremates linnades toimib koostöö juba aastaid ühiselt: kohalikud politsei ja päästeameti eksperdid aitavad kaasa linnaruumi ohutul planeerimisel ning samas võtavad politseinikud ja päästjad oma töö planeerimisel arvesse eeskätt kohalikke olusid. Selleks, et igas vallas ja külas oleks rahulik ja turvaline elada, peavad kohalikud omavalitsused reaalselt osalema politseitegevuse planeerimisel. Turvalisuse tagamine ja võitlus õigusrikkumistega peab saama lisaks politseile iga inimese ning kohaliku omavalitsuse, ka kogukonna ülesandeks. Samamoodi vajavad päästeameti töötajad kohaliku omavalitsuse sisendit, kas või selleks, et kodukülastusi paremini planeerida ja seeläbi riskigruppi kuuluvate perede elamisi tuleohutumaks muuta.
Kokkuvõtteks, olgu töövahendid millised tahes, tööd teevad ikkagi inimesed ja nende motivatsiooni on vaja tõsta. Pean oluliseks, et iga inimene, kes oma südames tahab meie turvalisuse eest seista, oleks väärtustatud ja saaks riigilt oma panusele ka piisavat tuge.